Justiitsministeeriumile ja riigikogu õiguskomisjonile saadetud kirjas
leiab advokatuur, et seadusesätte jõustumisel ja rakendamisel tekib
olukord, kus süüdistatav ei ole paremas positsioonis võrreldes sellega,
kui tal ei oleks kaitsjat üldse.
Seadus ei võta advokatuuri kinnitusel arvesse, mis põhjustel kaitsja
kohtusse ilmuda ei saa ja miks kaitsja ei ole määranud asendajat.
Advokatuuri hinnangul ei ole taoline lähenemine õige ja uue advokaadi
määramine on põhjendatud vaid juhul, kui seda nõuavad kohtualuse isiku
huvid.
Näiteks ei saa olla põhjendatud esialgse kaitsja menetlusest
kõrvalejätmine, kui advokaadil ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda
haiguse, teise, varem määratud kohtuistungi või muu mõjuva asjaolu
tõttu, millest advokaat on kohut nõuetekohaselt teavitanud.
Kaitstaval isikul ja kaitsjal on tõenäoliselt valminud kohtumenetluse
ajaks koostöös kaitseplaan ja tekkinud usalduslik suhe. Uus kaitsja ei
ole seevastu kriminaalasja asjaoludega kursis, kuid peab samas koheselt
asuma isikut kohtumenetluses kaitsma.
Kaitsja väljavahetamise korral puudub advokatuuri kinnitusel uuel
kaitsjal ajaliselt võimalus vajalikul määral materjalidega tutvuda ja
kohtuistungiks ette valmistada.
See ei ole advokatuuri hinnangul kooskõlas Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatuga ning on ka Eesti
põhiseaduse vastane.
Seetõttu palub advokatuur teha riigikogule ettepanek tänavu jaanuaris
vastu võetud ja 1. septembril jõustuva kriminaalmenetluse seadustiku
kooskõlla viimiseks põhiseadusega.
Tänavu 27.jaanuaril vastu võetudkriminaalmenetluse seadustiku muudatus
sätestab, et kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu
taotlusel Eesti Advokatuur, kui kaitsja ei saa ilmuda kohtuistungile
üldmenetluse asjas, milles ta on võtnud kaitsekohustuse, ja ta ei ole
endale nimetanud asenduskaitsjat.
BNS
