Advokatuuri esimees Toomas Vaher märkis justiitsministeeriumile saadetud kirjas, et korruptsioonivastase seaduse eelnõu järgi on deklareerimiskohustus teiste seas ka avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorgani, välja arvatud üldkogu, liikmel. Seega laieneb korruptsioonivastase seaduse eelnõu kohaselt deklareerimiskohustus ka Eesti Advokatuuri juhatuse liikmetele.

"Advokatuurile jääb arusaamatuks, milline on advokatuuri juhatuse liikme võimalik korruptsioonirisk. Advokatuuri hinnangul puudub kutseorganisatsiooni aspektist lähtuvalt advokatuuri juhatuse liikmetel korruptsioonirisk ja sellest tulenevalt vajadus deklaratsiooni esitamiseks. Advokatuur teeb ettepaneku muuta eelnõu, et deklaratsiooni esitama kohustatud isikute ringist oleksid välistatud kutseorganisatsioonid. Advokatuuri arvates ei ole põhjendatud deklaratsiooni esitamiseks kohustatud isikute ringi valimatu laiendamine," märkis Vaher.

Vaher viitas korruptsioonivastase seaduse eelnõu seletuskirjale, milles on märgitud, et Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane ühendus GRECO soovitas juba 2003. aastal Eestil MHD süsteemi üle vaadata, kuna kehtiva süsteemi süsteemi peamised probleemid on andmete formaalsus, esitajate rohkus ja sellega kaasnev halduskoormus ja ebatõhus järelevalve.

"Seega on deklaratsiooni esitamiseks kohustatud isikute ringi valimatu laiendamine vastuolus seletuskirjas tooduga. Esitajate rohkus põhjustab halduskoormuse tõusu ja põhjustab seeläbi ebatõhusat järelevalvet. Lisaks eeltoodule on selline sekkumine kutseorganisatsiooni juhtorganite liikmete majandushuvidesse ja nende piiramatu avalikustamine ebaproportsionaalne," kirjutas Vaher.

Justiitsministeerium saatis 9. novembrikl teisele kooskõlastusringile muudetud korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis laiendab muu hulgas majanduslike huvide deklaratsiooni esitajate ringi.

Eelnõu uue versiooni kohaselt peavad oma huve deklareerima teiste hulgas ka:

• linnaosavanemad,
• linna või valla ametiasutuste ja nende osakondade ja talituste juhid,
• hallatavate asutuste juhid,
• avaliku ettevõtja, nagu näiteks Eesti Energia või Eesti Raudtee juhatuse ja nõukogu liikmed,
• selliste asutuste juhtorganite liikmed nagu näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus või Kredex,
• avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtorganid.

Samas saab ametnike ettevõtlusvabadus ka suurem olema. Erinevalt varasemast üldisest keelust tuleb nüüd oma huvidest ja kõrvaltegevustest ise teada anda, et ametisse nimetaja saaks välistada võimaliku korruptsiooniriski.

Kõigi nimetatud deklarantide deklaratsioonid on eelnõu kohaselt avalikud, avalikustamata jäävad üksnes julgeoleku- ja uurimisasutuste ametiisikute deklaratsioonid, samuti deklarandi perekonnaliikmeid puudutavad andmed.

Tulevikus peaksid ametiisikud oma huvide deklaratsiooni lisaks oma isiklikule varale kirja panema ka kogu muu nende käes püsivalt kasutuses oleva vara, mis peaks välistama olukorrad, kus ametiisiku püsivas kasutuses olevad kinnistud või autod on teise isiku nimel ja seega ei kajastu ka deklaratsioonis. Samuti tuleb uue seaduse järgi deklareerida oma välismaal olev vara, nõuded teiste isikute vastu, varalised annetused ning kõrvaltegevus, dividenditulu ning muud, seal hulgas mittemajanduslikud asjaolud, mis sisaldavad korruptsiooniohtu.

BNS