Ametist lahkuva advokatuuri esimehe Toomas Vaheri sõnul on Eesti õigusmaastiku häda on mõningane ülereguleeritus ja dokumentide sõnastuslik keerukus, mis raskendab asja põhiolemuse mõistmist.

"See häda on levinud nii õigusaktidesse kui ka haldusaktidesse ning kohtuotsustesse. Teine häda on liigne eristamine, liigne vahetegu. Põhimõtteliselt sarnaseid asju käsitletakse teinekord erinevatena üksnes pisiasjades ilmnevate erinevuste tõttu, mis aga kindlasti ei ole hea õiguskorra selgust ja harmoonilisust silmas pidades," rääkis Vaher reedel Tallinnas advokatuuri üldkogul peetud ettekandes.

Ta tõi positiivsena esile advokatuuri ettepanekul üles võetud justiitsministri algatuse, mis puudutab tsiviilkohtumenetluses menetluskulude kindlaksmääramise reeglistiku muutmist.

"Me advokaatidena kõik teame ja kogeme igapäevaselt, milliseks tülikaks ja lubamatult aeganõudvaks protseduuriks see on muutunud. Me ei suuda mõistikku põhjust leida, miks peab see toimuma nii vaevalisel ja bürokraatlikul teel, kui ometi on paralleelselt olemas halduskohtumenetlus, kus kohtukulude küsimused lahendatakse kiirelt koos põhiotsusega. Seega oleks loogiline menetlused harmoniseerida ja seda just halduskohtumenetluse seadustiku eeskujul. Ma soovin tunnustada justiitsministrit, kes sellele murele on tähelepanu pööranud ning on võtnud teema ette. Kindlasti on see samm õiges suunas, et vähendada tarbetuid erinevusi menetlusseadustes ja lihtsustada inimeste tööd," märkis ta.

Vaher lisas, et 2012. aastasse jäävad kaks tähelepanuväärset riigikohtu üldkogu lahendit, mõlemaid iseloomustavad kolmetähelised lühendid ning mitmed riigikohtunike eriarvamused.

"Kuulsin hiljuti üht raadio jutusaadet, kus ajakirjanikud kurtsid, et VEB fondi lahendist on väga raske aru saada ja selleks peab olema tippjurist. Nende ajakirjanike lohutuseks ja meie kõigi kurvastuseks peab tõdema, et ka tippjuristiks olemine ei pruugi aidata. Ilmselt on see üks kohtupraktika vastuolulisemaid ja keerukamaid kaasusi ning ei loonud head tunnet osalenutele ega otsuse lugejatele. Pigem võiks öelda, et tegemist oli ülimalt pikaealise teema otste kokkutõmbamisega pisut robustsel moel, sest kooskõla varasema, jõustunud ringkonnakohtu lahendiga jäi vajaka," nentis ta.

Teine, varasem, kuid riigi jaoks väga palju tähelepanuväärsem lahend, oli Vaheri sõnul riigikohtu üldkogu otsus ESM-iga liitumise kohta. "Selle otsusega lahjendati põhiseaduslikke garantiisid, selle otsusega läks tükk riigi suveräänsust ja parlamendi pädevust Eestist välja. Loomulikult on mõistetav, et juristide seisukohad võivad teinekord jääda vastuoluliseks. Võtame selle teadmiseks, kuid hinges jäi veidi midagi kriipima," rääkis Vaher.

Advokatuuri arengust rääkides märkis Vaher, et advokatuuril kui organisatsioonil läheb hästi, organisatsiooni liikmete arv on kasvanud 855-ni ning ühendus on tegutsenud efektiivselt ja keskendunud olulisemale.

"Riigi õigusabi asjades oleme valmis üle minemas elektroonilisele taotluste koostamisele ja aruandlusele, mis peaks oluliselt vähendama bürokraatlikku koormat riigi õigusabiga tegelevatelt advokaatidelt. Lisaks on advokatuur tänasega astunud uude ajastusse oma IT-lahenduste ja elektroonilise asjaajamise poolest, kuna uuendasime kodulehekülge aadressil www.advokatuur.ee ning nüüd täiesti eraldi kodulehekülg riigi õigusabi jaoks aadressil www.riigioigusabi.ee. Samuti on tänasest käivitunud uus advokaatide andmebaas, mis on oluline uuendus," sõnas ta.

Advokatuur valis reedel Tallinnas toimunud üldkogul uue esimehe, kuna alates 2010. aastast advokatuuri juhtinud Toomas Vaheri ametiaeg lõpeb ja ta on teatanud, et ta uueks ametiajaks ei kandideeri.