Ajakirja Maksumaksja oktoobrinumbris kirjutavad advokaadid Monika Nõlv ja Vahur Kivistik maksuameti poolt rakendatavatest kontrollimeetmetest, kus ettevõtjale esitatakse kirja teel küsimusi ettevõtte majandustegevuse kohta. Autorid annavad artiklis teada, mida nemad juristidena sellistest kirjadest arvavad. Üks autoritest, Vahur Kivistik, on ka ise töötanud kõrgema maksuametnikuna.
Maksumaksja kohustus maksta makse ja esitada maksudeklaratsioone tuleneb otseselt seadusest, kirjutavad advokaadid. Maksumaksja koormamiseks temalt täiendavate andmete küsimisega peab maksuhaldur alustama haldusmenetlust vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-le 60. Nimelt näeb viidatud norm ette andmete nõutamise vaid maksumenetluses.
MKS näeb artikli autorite väitel teatavasti ette üksikjuhtumi kontrolli (§-d 60–72) ja komplekse maksukontrolli ehk revisjoni (§-d 73–81). Seejuures on nii menetlejal kui isikul, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, õigused ja kohustused. Näiteks on maksumaksjal lisaks kohustusele täita maksumenetluses kaasaaitamiskohustust ka õigus seaduspärasele menetlusele, sealhulgas õigus olla koormatud nii vähe kui võimalik. Maksuhaldur peab maksumenetluse läbi viima seadusega kooskõlas, tagama maksumaksjale tema õiguste realiseerimise ning tegema seda kõike võimalikult kiirelt, lihtsalt ja efektiivselt (§ 10 lg 3).
"Maksuhalduri praktika maksumaksjale lihtsalt niisama küsimusi esitada ja andmeid nõutada ei ole eeltoodud asjaoludel seadusega kooskõlas," väidavad Nõlv ja Kivistik. "Seadus ei tunne maksumaksjaga suhtlemise vormi “Teabe nõudmine kontrollivajaduse otsustamiseks”."
Paraku ilmus maksu- ja tolliameti (MTA) kodulehel 24.11.2011 pressiteade „Maksuhaldur annab 1300 ettevõttele võimaluse parandada oma maksukäitumist“. Selles räägiti maksuhalduri poolt äriühingutele kirjade saatmisest, milles nõuti teavet ja dokumente. Nagu eelpool selgitatud, saab selliseid andmeid nõuda vaid maksumenetluse raames.
MTA on Äripäevas põhjendanud kirjade saatmist võimalike maksuseaduste rikkumiste, maksumaksjate õiguskuulekuse tagamisega ja võimaluse andmisega vigu parandada. Tavapärane küsimustik kannab pealkirja „Informatsiooni küsimine kontrollivajaduse väljaselgitamiseks“ ja koosneb selgituste küsimisest ning konkreetsete dokumentide esitamise nõudest. Vahel kaasneb küsimustega sissejuhatav osa, kus on märgitud mõne reaga maksumaksja poole pöördumise põhjendus(ed), näiteks, et palgad on väiksemad kui tegevusvaldkonnas keskmiselt. Küsimusi võib olla viis, aga ka näiteks kakskümmend.
18.09.2012 jõustus Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-12-1089, millega tühistati MTA Põhja keskuse kiri „Informatsiooni küsimine kontrollivajaduse väljaselgitamiseks“. Kohus leidis, et MTA kirjaga, mis kohtus vaidlustati, puudub maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmiseks seaduslik alus. Seega on jõustunud kohtuotsuse kaudu leidnud kinnitust, et maksuhalduri poolt kontrolli alustamise otsustamise menetluse (nn eelkontrolli) puhul on tegemist maksumaksjate õigusvastase koormamisega, väidavad artikli autorid.
