Põhjendades maksustamist kütteväärtuse põhjal, selgitas VKG, et valmis
põlevkivitooteid ei saa maksustamise aluseks kasutada, kuna toodete
nimekiri on juba praegu lai ja kindlasti muutub tulevikus veelgi
laiemaks. Iga uue toote puhul tuleks maksustamise printsiip üle vaadata
ning see oleks keerukas ja subjektiivne.
Lisaks ei soodustaks tootepõhine maksustamine ressursi säästlikku
kasutamist ning efektiivsete tehnoloogiate kasutusele võtmist.
Lõpptoodangu alusel oleksid võrdselt maksustatud nii ebaefektiivsema
tehnoloogiaga tootja, kes tarvitab tonni kütuse valmistamiseks 10 tonni
põlevkivi, kui efektiivsema tehnoloogiaga tootja, kes kasutab tonni
kütuse tootmiseks seitse tonni põlevkivi.
Maksustamine seotaks naftahinnaga, sest põlevkiviproduktid konkureerivad
kõige erinevamates kasutusvaldkonades naftaga, soovitab VKG.
VKG nägemuse järgi peaks maksul olema alam- ja ülempiir ning piiride
vahel oleks maks progresseeruv. Naftahinna puhul 50 dollarit barrel ja
allapoole maksu ei rakendataks. Sellisel moel suureneb riigi tulu siis,
kui suureneb ettevõtte naftahinna kasvust tingitud tulu ja analoogselt
väheneb ettevõtte maksukoormus kui turusituatsioon halveneb.
Nõnda tekitatakse olukord, kus ettevõte ühelt poolt jagab oma suurenevat
tulu riigiga, kuid teiselt poolt vähendab ka riik ettevõtte riske
majandusolukorra halvenedes, seisab VKG kirjas.
Kui naftahind oleks vahemikus 60–80 dollarit barreli kohta, siis tuleks
maksta maksu üks euro põlevkivi tonni kohta. Alates nafta hinnatasemest
80 dollarit kuni tasemeni 160 dollarit kasvaks põlevkivi maksustamine
iga 10-dollarilise naftahinna tõusu puhul 0,5 euro võrra tonni kohta.
Näiteks naftahinna tasemel 90 dollarit barreli kohta tuleks põlevkivi
eest maksu tasuda 1,5 eurot tonni kohta, tasemel 160 dollarit barreli
kohta oleks maksumäär 4,5 eurot tonni kohta. Vahemikus 160–180 dollarit
barreli kohta oleks maksumäär 4,5 eurot tonni kohta, selgub VKG kirjast.
Motiveerimaks põlevkivitööstust investeerima tootmise kaasajastamisse,
rakendataks VKG soovitusel investeeringute tegemise ja laenude maksmise
perioodil ettevõtte ettepanekul koefitsiente maksu arvestamisel.
Investeeringuga seotud tootmise käivitamisel ja katseperioodil oleks
maksu arvestamise koefitsiendiks 0,2 konkreetse investeeringuga seotud
põlevkivi hulgale.
Kohtla-Järve põlevkivi töötleja hinnangul peaks põlevkivi maksustamise
uus mehhanism asendama ka praeguse põlevkivi ressursimaksu. Ressursimaks
1,10 eurot tonni kohta aastal 2011 sisalduks uues maksus.
VKG on seisukohal, et täiendav maksustamine ei tohi muutuda piiravaks
põlevkivitööstuse arengule ja seega peab maksustamine olema ühest
küljest piisavalt lihtne, kuid teisalt piisavalt diferentseeritud
säilitamaks ning kasvatamaks sektori elujõulisust.
Märtsis avalikustatud koalitsioonileppe kohaselt kaalub Reformierakonna
ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioon põlevkiviõli tootmisel
põlevkivi riigitulu (royalty) kogumise rakendamise otstarbekust.
Koalitsioonileppe teksti järgi sõltuks põlevkivi riigitulu suurus nafta
maailmaturuhinnast ning arvestaks tootjaettevõtte pikaajalisi äririske.
BNS
