22.02.2018 Neljapäev

Uuring: salatubaka sissetoomine vähenes 1,6 protsendipunkti võrra

Uuringufirma Nielsen tehtud analüüsi kohaselt on 13,3 protsenti Eestist leitud tubakatoodete pakenditest riiki sisse toodud salakaubana, mis on 1,6 protsendipunkti vähem kui aasta tagasi.

Salasigarettide turg on võrreldes möödunud aastaga languses, kuid oluliselt on suurenenud Läti maksumärkidega tubakapakkide hulk, selgub turu-uuringu firma Nielsen värskeimast niinimetatud tühja paki uuringust. Valdav osa Eesti maksumärkideta sigarettidest pärinevad Venemaalt, Valgevenest ja Lätist.

Kui Venemaa ja Valgevene maksumärkidega sigaretipakendite arv on võrreldes möödunud aastaga vähenenud, siis Läti maksumärkidega sigaretipakkide hulk on tõusutrendis – 2016. aasta neljandas kvartalis oli Läti osakaal mitte Eesti maksumärkidega sigarettidest 4 protsenti, 2017. aasta neljandas kvartalis 20 protsenti.

Salakauba esinemissagedus on suurim Kirde-Eesti linnades. Enim tarbitakse salasigarette Kohtla-Järvel 32 protsendiga, Narvas 27 protsendiga ja Sillamäel 23 protsendiga. Kui mujal vaadeldavates Eesti linnades on salakauba esinemissagedus pigem väikses languses, siis Tartus on salasigarettide hulk tõusnud 7.5 protsendipunkti võrra 14 protsendini.

"Salakauba osakaalu vähenemine on positiivne uudis, milles mängib kindlasti rolli maksu- ja tolliameti (MTA) hea töö. Ilusat trendi varjutab aga Läti maksumärkidega tubakapakkide kiire osakaalu kasv, mis tuleneb märkimisväärsest aktsiisierinevusest naaberriigiga. Kõik märgid näitavad, et piirikaubandus süveneb ilmselt tuleval aastal veelgi, vähendades riigile laekuvat maksutulu," ütles Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets.

"Tubakatootjad prognoosivad tulevaks aastaks siseriiklike ostude vähenemist, kuid see tuleneb pigem hinnaerinevusest Lätiga ja soomlaste ostude osakaalu vähenemisest, mitte aktsiisipoliitikaga kavandatud tarbimisharjumuste reaalsest muutusest. Lisaks jõustub järgmisel aastal tubakatoodete väljapaneku keeld, mis eelnõu seletuskirja järgi ei vähenda tarbimist, küll aga raskendab salakauba tuvastamist," lisas ta.

MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on salasigarettide vastane võitlus ka sel aastal ameti üks prioriteetidest. "Käesoleva aasta jooksul oleme kahe kuu jooksul avastanud juba 6 miljonit salasigaretti. Enamus neist on olnud transiidil läbi Eesti Skandinaaviasse, kuid me oleme Euroopa Liidu idapiiri riik ning kanname seetõttu olulist vastutust kogu liidu majanduse ja inimeste tervise kaitsmisel," rääkis ta.

"Nagu näitab Nielseni tühja paki uuring, jääb salasigarette ka Eestisse. Kuigi salasigarettide osakaal on langenud, ei saa siiski olukorraga veel päris rahul olla, sest salasigarettide tekitatud aktsiisikahju on ikkagi mitukümmend miljonit eurot," lisas Reitmann.

Salasigarettideks loetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel puuduvad Eesti maksumärgid, ja ka võltsitud toodangut. Võltsitud toodang moodustab salasigarettidest 0,5 protsenti, mis on võrreldes eelneva uuringuga 2016. aasta sügisel suurenenud 0,1 protsendipunkti võrra. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta toote kvaliteedi ja ohutuse standarditele.

Ametlikult Eestis mitte müügil olevad kaubamärgid moodustavad 4,6 protsenti kogutud sigaretipakkidest.

Sõltumatu turu-uuringu firma Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga. Uuring viidi läbi ajavahemikul 2017. aasta 25. septembrist kuni 1. oktoobrini.

Uuringu metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes