Valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete kogutulu vähenes 2010.
aastal varasema aastaga võrreldes 112,8 miljoni euro võrra (1,7 miljardi
krooni võrra), tuues riigile sisse 4,8 miljardit eurot (75,7 miljardit
krooni). Sellest tööjõumaksudena laekus 2,6 miljardit eurot (41,6
miljardit krooni), mis moodustab üle poole riigi maksutuludest.
Tööandjate kanda oli pensioni-, ravi- ja töötuskindlustusmaksu näol
suurem osa tööjõumaksudest, töövõtjate õlul oli tulumaks ja osa
töötuskindlustusmaksust.
Euroopa Liidus (EL 27) oli tööjõumaksude osatähtsus SKP-s 2009. aastal
23%. Eestiga sarnane tööjõumaksude osatähtsus oli Luksemburgis ja
Suurbritannias (vastavalt 18,9% ja 18,3%). Kõige kõrgemalt oli tööjõud
maksustatud Rootsis, Taanis ja Austrias ning kõige madalamalt Rumeenias,
Maltal ja Bulgaarias. Läti ja Leedu kuuluvad Euroopa Liidu kümne
madalamalt maksustatud tööjõuga liikmesriigi hulka, 2009. aastal oli
Lätis tööjõumaksude osatähtsus SKP-s 13,9% ja Leedus 15,8%.
Samas tuleb arvesse võtta, et Euroopa Liidus kuulub otseste maksude
kehtestamine liikmesriikide pädevusse ning riigid saavad oma
maksusüsteemi ise kujundada. Tulu- ja sotsiaalmaksu osatähtsus
tööjõumaksudes on riigiti erinev. Siin mängivad olulist rolli nii
maksumäärad kui ka erinevused sotsiaalsüsteemi rahastamisel. Seega võib
mõnes riigis tööjõumaksude tegelik koormus olla suurem, kuna tavapärase
riikliku pensioni- ja ravikindlustussüsteemi maksete kõrval tehakse
sissemakseid ka erapensionifondidesse ning eraravikindlustusse. Rootsis,
kus tööjõumaksud moodustasid 2009. aastal 29,4% SKP-st, laekub valdav
osa tööjõumaksudest tulumaksust. Saksamaal, mis on samuti üks EL
keskmisest kõrgemalt maksustatud tööjõuga riik, moodustub põhiline osa
tööjõumaksudest sotsiaalmaksetest. Eestis ületab sotsiaalmaksetest
laekuv osa tulumaksu rohkem kui kahekordselt, kuid Soomes on tulu-ja
sotsiaalmaksete osa enam-vähem võrdne.
Tööjõumaksude osatähtsus Euroopa Liidu riikides, 2009
