Struktuurimuudatus Tartu linnavalitsuses kolib raamatupidajad kokku rahandusosakonda, et töö saaks paremini planeeritud, aga ka jälgitud. Abilinnapea Argo Annuk selgitas, et uuest aastast toimetavad kõik linna arveametnikud ühise juhtimise all.
„Kui varem olid osakondadel eraldi raamatupidajad, siis uues struktuuris käib töö lõigupõhiselt," selgfitas Annuk Tartu Ekspressile. "Enam ei ole ühe inimese tööpõlluks paar kooli või lasteaeda, vaid eraldi on ostu- ja müügiarvetega tegelejad. Uus süsteem aitab töökoormust võrdsemalt jagada ning isikkoosseisu optimeerida.“
Annuk tunnistas, et kõige suurem muudatus ootab ees haridusosakonda, kus praegu on palgal 27 raamatupidajat. Ka peaks ümberkorraldus tooma rahaasjadesse sujuvuse kõrval läbipaistvust. „Ei saa salata, et peale efektiivsuse on pikemaks eesmärgiks parem ülevaade finantsolukorrast. Lihtsam on puhkuste ja asenduste planeerimine ja nii ei saa asjad jääda peitu osakonna seinte vahele,“ vihjas Annuk pahandustele, mis mõni aeg tagasi just haridusosakonda raputasid.
Uuest aastast jääb linnavalitsusse 40 raamatupidajat, mis on praegusest 6 võrra vähem. „Juhataja asetäitja koht kaob ära ning seda täitnud Ene Must läheb pensionile,“ selgitas muutusi oma valitsemisalas linnamajanduse osakonna pealik Rein Haak. 1975. aastast linna heaks rüganud Mustale makstavaks kompensatsiooniks (kuue kuu töötasu) kulub linnal koos maksudega 8782 eurot.
Töösuhe lõpetatakse ka ühe linnavarade osakonna vanemraamatupidajaga. 27 aastat rae teenistuses töötanud ametniku hüvitise maksmiseks eraldas linn reservfondist 2641 eurot.
Töökoha kaotavad veel kolm raamatupidajat haridusosakonnast, ja üks koht jääb vähem ka rahandusosakonna praeguse koosseisuga võrreldes. „Aastas peaks nende tegevuste järel jääma linnale vabu ressursse umbes 56 000 euro jagu,“ võttis Annuk korralduse numbrites kokku.
Abilinnapea Tiia Teppan, kelle kureeritav haridusosakond kahaneb jaanuarist enam kui poole võrra, kiitis reformikava heaks. „Valikut ju ka pole, tegemist on ühtse reformikavaga. Igasugune muudatus toob alguses teadmatuse tõttu kartust. Selle kartuse ennetamiseks, kaasates rahandusosakonna juhatajat, teeme aktiivselt koolide ja lasteaedade direktoritele nõupidamisi ja koolitusi. Ettevõtjana tean, et hästi mugav on, kui raamatupidaja istub kõrvaltoas. Aga nii suure struktuuri ja allüksuste puhul pole mõeldav, et igas koolis oleks kohapeal isiklik arveametnik.“
Rõõmust, et varasemalt paksu pahandust toonud finantsid teise osakonda lähevad, Teppan käsi ei hõõru. „Linnavalitsuse liikmena mingit kergendusohet pole, et saab vastutuse kellegi teise peale lükata. Haridusasutuste ladusa töökorralduse eest seisan ikka mina.“
