Riigikontroll leiab riigi 2011. majandusaruande auditis, et siseauditi prioriteedid riigis on määratama, siseauditit korraldavad dokumendid on aegunud ja eesmärkide täitmist siseauditi käigus üldjuhul ei hinnata.
Riigikontroll märgib auditis, et viimastel aastatel on toimunud nii õiguslikus raamistikus kui ka väliskeskkonnas mitmeid muudatusi, mis puudutavad ka siseauditit.
- Kõige olulisemateks muudatusteks on riigieelarve seaduse muudatus, millega siseauditi eest vastutavalt isikult võeti ära kohustus auditeerida valitsemisala raamatupidamise aastaaruande õigsust.
- Teisteks olulisteks muudatusteks on Vabariigi Valitsuse seaduse muudatus, millega pandi siseaudiitoritele kohustus esitada enne majandusaasta aruande ministri või riigisekretäri kinnitamist siseaudiitori aruanne, milles avaldatakse arvamust sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta, ja audiitortegevuse seaduse vastuvõtmine, mille järgi peavad riigi siseaudiitorid olema sertifitseeritud.
Riigikontroll märgib, et Rahvusvaheline Siseaudiitorite Ühendus rõhutab, et ka majanduskriis on seadnud uusi väljakutseid siseaudiitorite tegevusele. Kuigi riigi siseauditi eesmärke ja ülesandeid on muudetud, pole siseauditi kontseptsiooni üle vaadatud ega uuendatud. Seetõttu pole selge, millised on riigi siseauditi strateegilised eemärgid ja prioriteedid seaduses sätestatud ülesannete raames.
Auditeerides valitsuse tegevust oma töö mõjude hindamisel ja tulemustest aruandmisel, selgus et viiest auditeeritud ministeeriumist üheski ei hinda siseaudiitorid eesmärkide saavutamist süsteemselt. Samuti ei ole loodud kontrollisüsteemi, et seirata eesmärkide saavutamist ja juhtida juhtkonna või vastutavate osakondade tähelepanu kõrvalekalletele, märgib riigikontroll.
Seetõttu soovitab riigikontroll rahandusministril määrata riigi siseauditi strateegilised eemärgid ja prioriteedid.
Rahandusminister märkis vastuses riigikontrolli soovitusele, et töötas siseaudiitorite kutsetegevuse kõrge kvaliteedi saavutamiseks 2009. aastal lõpuks välja siseaudiitorite kutsekvalifikatsiooni süsteemi ja üldregulatsiooni selle rakendamiseks ning audiitortegevuse seadus võeti vastu 2010. aasta alguses.
Lisaks märgib ministeerium, et 2011. aasta jooksul jõustusid järgmised audiitortegevuse seaduse alamastme regulatsioonid nagu kutseeksami programm, kutseeksami kord, siseaudiitori tegevusaruande vorm ning selle koostamise ja esitamise kord, kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuse ja välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid, vandeaudiitori või tunnustatud siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord ning siseaudiitori kutsetegevuse standardid.
Siseaudiitorite kutsekvalifikatsiooni süsteemi tulemuslikuks rakendamiseks muudeti omakorda riigieelarve seadust ja Vabariigi Valitsuse seadust, lisaks on seaduste muudatustest tulenevalt vaja kaasajastada siseauditeerimise üldeeskiri, millega ministeerium praegu tegeleb.
Audiitortegevuse seadusega ja siseaudiitori kutsetegevuse standardite kehtestamise määrusega on ministeeriumi hinnangul sätestatud siseauditeerimise olulised raampõhimõtted, mida siseaudiitorid on kohustatud järgima siseauditi üksuse juhtimisel, kutsetegevuse kavandamisel, töö teostamisel ja töö tulemustest aruandmisel.
Lisaks on paljudes valitsemisalades alustatud siseaudiitorite kutsetegevuse ümberkorraldamisega ja kvaliteedihindamistega. Siseauditeerimise töö ümberkorraldamise otsused tuleb ministeeriumis ja tema valitsemisalas teha hiljemalt 2013. aasta 1. juuliks, seisab rahandusministeeriumi vastuses.
Siseauditi eesmärkide täitmise jälgimises ehk sisekontrollisüsteemile hinnangu andmise küsimuses märgib ministeerium, et sellise sätte jõustamise eesmärgiks on anda avaliku sektori vahendite kasutamisega seoses süsteemne tagasiside neile, kelle ülesanne on valitsemine, selle kohta, kas riskid on maandatud ja toimitakse otsuste kohaselt ning kas püstitatud eesmärgid saavutatakse.
Ministeeriumi sõnul andsid siseauditi juhid esmakordselt sellise hinnangu 2011. aasta majandusaasta kohta. Enamasti andsid siseauditi juhid hinnangus piiratud ulatusega arvamuse sisekontrollisüsteemide rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta. Rahandusministeerium plaanib tänavu sügisel korraldada seminari, et ühtlustada siseauditi juhtide teadmisi sellise arvamuse andmise näidismetoodika alusel.
Ministeerium nõustub soovitusega, et järgmiseks sammuks peab olema riigi siseauditi strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide määramine. Selleks vajalikku informatsiooni kogub ministeerium audiitortegevuse seadusega kehtestatud siseaudiitori tegevusaruande ning üldeeskirjaga kehtestatava siseauditi üksuse tegevusaruande ja sisekontrollisüsteemi hindamise aruande kaudu.
