Seaduse eesmärk on vähendada käibe varjamise võimalusi, parandada konkurentsitingimusi ning suurendada maksulaekumist läbi käibemaksuseaduse rikkumistega tekitatud kahju vähendamise. Rahanduskomisjon esitas eelnõule kuus muudatusettepanekut, mis tulenevad valitsuse ja huvigruppide seisukohtadest. Regulatsiooni on täpsustatud arvestades presidendi otsuses osundatud märkustega, teatas Riigikogu.
Seaduseelnõu näeb ette üleminekuaja. Nii annab eelnõu võimaluse kuni 2016. aasta 20. jaanuarini esitada käibedeklaratsiooni lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite lõikes. Loobutud on raamatupidamise seaduse muutmisest. Ettevõtjate ettepanekul lisati eelnõusse võimalus taotleda uuele süsteemile üleminekuks pikendust kuni tuleva aasta 20. juunini.
Olulisemate muudatustena seaduses võib veel välja tuua, et käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata andmeid, millele laieneb seaduse alusel reservatsioonita kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus.Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed ning tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood, notari ja kohtutäituri puhul isikukood.
Füüsilisele isikule, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, väljastatud arveid lisal ei kajastata. Seega jaekaubanduses ei kajastata käibedeklaratsiooni lisal isikustamata müüki. Näiteks kui ostja pole müüja poole pöördunud palvega väljastada arve ettevõtte nimele, võetakse seda kui isikustamata müüki ning selle arve andmeid käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata.
Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20-protsendilise ja 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud erikorras esitatud arved, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi.
Algselt detsembris Riigikogu poolt vastuvõetud käibemaksuseaduse jättis president Toomas Hendrik Ilves välja kuulutamata. "Maksupetturite paljastamine ja ettevõtjate aus konkurents on vaidlustamatult põhiseaduspärased eesmärgid," kinnitas president Ilves toona, ent rõhutas, et kõikide ettevõtjate koormamist täiendavate kulutuste ja kohustustega ning peaaegu kogu Eesti ärisaladust sisaldava andmebaasi loomist ei saa õigustada hüpoteetilise oletusega, et niinimetatud maksuauk väheneb.
