20.04.2018 Reede

Rahavoogude aruanne

Age Peterson, vandeaudiitor
Age Peterson, vandeaudiitor KPMG Baltics
Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja majandusaasta aruandes toodud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab nelja aruannet: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne.
Bilanss ja kasumiaruanne genereeritakse tavaliselt raamatupidamisprogrammist, aasta jooksul tehtud kannete alusel. Omakapitali muutuste aruandes on enamasti mõni üksik tehing ning tänu sellele valmib aruanne kiirelt. Rahavoogude aruanne nõuab aga koostajalt rohkem mõttetööd ning sageli tekib seejuures erinevaid küsimusi. Artiklis on erinevate näidete abil selgitatud, kuidas rahavoogude aruannet koostada, et lõpuks rahavood ikka „klapiksid“ ning oleksid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.

Üldreeglid

Rahavoogude aruande eesmärk on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning ettevõtte käsutuses oleva raha ja rahalähendite muutustest. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha lähendeid, mis on omakorda ettevõtte väärtuse hindamise alus.

Rahavoogude aruanne (edaspidi ka – aruanne) koosneb kolmest osast, mis hõlmavad:

  • äritegevust,
  • investeerimistegevust ja
  • finantseerimistegevust.
Näited igasse osasse kuuluvatest rahavoogudest on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes“. Rahavoogude aruande võib koostada kas otse- või kaudmeetodil. Meetodi valik mõjutab ainult põhitegevuse rahavoogude koostamist. Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood kajastatakse mõlemal juhul otsemeetodil.

Suurem osa ettevõtjatest esitab oma rahavood kaudmeetodil ning selle meetodi kasutamisel esineb rohkem vigu. Seetõttu käsitleme ainult kaudmeetodil koostatavat rahavoogude aruannet.

Kaudmeetod

Kaudmeetodi rakendamisel alustatakse rahavoogude aruande koostamist ettevõtte äri- või puhaskasumist.

Aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse:

  • mitterahaliste majandustehingute mõjuga;
  • äritegevusega seotud vara ja kohustuste saldode muutustega;
  • investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogude tulude ja kuludega.
Rahavoogude aruandes sisalduvad vead võib üldistatult jagada kaheks:

I.    Aruanne „ei klapi“ – rahavoogude summa kokku rahavoogude aruandes ei vasta raha saldo muutusele bilansis. Selleks, et summad oleksid võrdsed, korrigeeritakse mõnda sellist kirjet, mida tegelikult ei pruugi olla vaja antud juhul korrigeerida, või summas, mis ei ole korrektne.

II.    Aruande investeerimis- ja/või finantseerimistegevuse rahavood ei ole koostatud otsemeetodil ning ei kajasta tegelikku raha liikumist. See mõjutab omakorda äritegevuse rahavoogu, millest on jäänud elimineerimata äritegevusega mitteseotud (st investeerimis  või finantseerimis ) tehingud.

Esimese probleemi puhul saab rahavoogude aruande koostaja tõenäoliselt ise aru, et on aruandes midagi valesti kajastanud. Teise probleemi esinemise korral ei pruugi aruande koostaja aga ise mõista, et midagi on jäänud tegemata. Järgnevalt on esitatud esimese probleemi üks lahendusvõimalus ning mõned näited teise probleemi esinemisest, et aruande koostaja oskaks ära tunda võimalikke vigu.

Probleemide lahendusvõimalused

Olukorda, mil rahavoogude aruanne „ei klapi“, on väga lihtne vältida, kui koostada aruanne mitte rida-realt, vaid süsteemselt. Süsteemse lähenemisviisi puhul ei hakata rahavoogude aruande kirjeid täitma mitte ükshaaval, vaid alguspunktiks võetakse perioodi alg- ja lõppbilansi muutused, mida korrigeeritakse aruande koostamise käigus selliselt, et igal ajahetkel vastab rahavoogude summa aruandes raha saldo muutusele bilansis.

Süsteemne lähenemisviis on tuletatud bilansi valemist:

Bilansi valem: vara (sh raha + muu vara) = kohustised + omakapital

Bilansi valemit teisendades on meil võimalik saada lähtevalem rahavoogude aruande koostamiseks:

Raha muutus = omakapitali muutus (sh perioodi kasum) - muu vara muutus + kohustiste muutus  

Saadud lähtevalem on kooskõlas varem kirjeldatud rahavoogude aruande alusloogikaga, mille järgi tuleb aruande koostamisel varade suurenemine kasumist lahutada, sest sellega kaasnes tõenäoliselt raha väljaminek, ning kohustiste suurenemine kasumile liita, sest kohustiste suurenemine tähendab tõenäoliselt raha saldo suurenemist (nt laenu saamine).

Kui õigemärgilised muutused on reastatud rahavoogude aruande skeemi kohaselt, on tulemus 100% kaudmeetodil koostatud rahavoogude aruanne. Kõik kirjed sisaldavad kontode muutusi ning ei tähenda tingimata rahalist liikumist. Seetõttu tuleb järgmise sammuna vaadata üle kõik finantseerimis- ja investeerimistegevuse rahavood.

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Iga aruande kirje peab sisaldama ainult rahalisi liikumisi ning mitterahalised liikumised tuleb elimineerida.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Korrigeerides tuleb veenduda, et korrigeeritaks vähemalt kahte kirjet. Nii toimides võrdub kirjete summa alati raha seisu muutusega ning välistatakse olukord, mil rahavoogude aruanne ei „lähe kokku“. See, milline teine kirje või kirjed valida korrigeerimiseks, sõltub esialgsest finantskandest, mis tehti investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tehingu kajastamiseks.

Näide

Vaatleme eelnevalt kirjeldatud lähenemisviisi ühe hüpoteetilise ettevõtte näitel.

•    Võtame aluseks alg- ja lõppbilansi, arvutame kirjete muutused ja muudame muutuste märgid selliseks, et need oleksid kooskõlas rahavoogude aruande alusloogikaga.
Peterson tabel 1

Peterson tabel 2

•    Jaotame bilansi kirjete muutused rahavoogude aruande erinevate osade ja kirjete vahel.

Peterson tabel3
Tulemuseks oleme saanud 100% kaudmeetodil koostatud rahavoogude aruande, mille investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavooge hakkame üle vaatama ja vajadusel korrigeerima.

•    Pearaamatu või käibeandmiku abil selgitame korrigeerimist vajavad tehingud. Oletame, et meie näite puhul tuvastasime kolm korrigeerivat tehingut.
Tehing I. Põhivara objekt müüdi jääkmaksumusega 8rahaühikut, müügihind oli 10 rahaühikut.

Seisuga 31.12.2016 oli laekunud pool põhivara objekti müügihinnast:    

D Nõuded ostjatele                            5 rahaühikut

D Raha                                              5 rahaühikut

K Kasum põhivara müügist               2 rahaühikut

K Põhivara                                         8 rahaühikut

Põhivara müügiarve ei olnud aasta lõpu seisuga täielikult laekunud, järelikult sisaldus osa nõudest bilansireal „Nõuded ostjatele“ ning rahavoogude aruandes kirjel „Äritegevusega seotud nõuete muutus“. Kuna kirje „Nõuded ostjatele“ suurenemine antud müügiarve võrra ei olnud seotud äritegevusega, vaid investeerimistegevusega, tuleb see elimineerida nõuete muutuse kirjelt.

Samuti tuleb vähendada investeerimistegevuse rahavoogudes kajastatud põhivara müügilt laekunud summat, sest summa ei olnud aruandeperioodil täielikult laekunud.

Tehing II. Seisuga 31.12.2015 oli kirje „Nõuded ostjatele“ koosseisus nõue emaettevõtjale müügiarvete eest summas 20rahaühikut. Laenukohustis seisuga 31.12.2015 oli samuti emaettevõtjale.

Emaettevõtjaga lepiti kokku, et emaettevõtja ei kanna müügiarvete eest tasumata summat üle, vaid see summa tasaarveldatakse laenukohustisega:

D Laenukohustis     20 rahaühikut

K Nõuded ostjatele            20 rahaühikut

Finantseerimistegevuse rahavoogudest tuleb elimineerida laenude tagasimakse summa, sest tegemist ei olnud rahalise liikumisega. Vastaspoolena tuleb korrigeerida „Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus“, sest kirje „Nõuded ostjatele“ muutus ei olnud tingitud äritegevusest, vaid finantseerimistegevusest.

Tehing III. Kapitalirendi lepinguga soetati põhivara soetusmaksumusega 10  rahaühikut. 2016. aastal tasuti kapitalirendimakseid summas 2 rahaühikut (põhiosa).

D Põhivara    10     rahaühikut

K Kapitalirendikohustis    10     rahaühikut

D Kapitalirendikohustis    2    rahaühikut

K Raha    2    rahaühikut

Põhivara eest ei tasutud rahas, vaid ostu finantseeriti kapitalirendilepinguga. Järelikult tuleb investeerimistegevuse rahavoost elimineerida põhivara eest tasutud summa. Samuti tuleb finantseerimistegevuse rahavoogudes kajastada tasutud kapitalirendimaksete real ainult need summad, mis aruandeperioodil rahaliselt tasuti.

 Peterson tabel 4
Praktikas on ettevõtetel tõenäoliselt rohkem selliseid tehinguid, millega rahavooge korrigeerida. Selleks, et kõik tehingud saaksid aruande koostamisel arvesse võetud, on kasulik pidada nende üle jooksvalt arvestust. Näiteks võib kontoplaani luua eraldi (vahe)kontod tasaarvelduste jaoks ning kapitalirendi korras soetatud põhivarade jaoks. Selliselt on aruande koostamisel info lihtsamini leitav ning tehinguid ei ole vaja ükshaaval läbi vaadata.

Keerulisemad tehingud võivad mõjutada mitmeid erinevaid kirjeid ning esmapilgul võib olla raske hinnata, milliseid kirjeid ning kuidas tehing rahavoogude aruandes mõjutab. Sellisel juhul on soovitatav seda tehingut vaadelda üksinda, eraldatuna kõigist muudest liikumistest. Abifailis võib koostada algbilansi, kus ei ole ühtegi muud kirjet peale nende, mis olid selle tehingu jaoks vajalikud. Seejärel võib koostada lõppbilansi sellisel kujul, kui aasta jooksul oleks toimunud ainult see üks konteering. Nende kahe bilansi alusel saab leida selle tehingu rahavood rahavoogude aruande skeemi järgi. Kui need on selgeks mõeldud, saab rahavoogude liikumised kaasata ettevõtte terviklikku rahavoogude aruandesse.

Kokkuvõte

Vaatlesime juhtumeid, mis võivad põhjustada rahavoogude aruandes sageli väärkajastamisi. Näitele lisatud selgitused on universaalsed, sest sarnase loogika abil saab lahendada peaaegu kõik rahavoogude aruandega seotud küsimused. Oluline on läheneda aruande koostamisele süsteemselt ning veenduda, et:

  • äritegevuse rahavood ei sisaldaks investeerimisest ja finantseerimisest tulenevaid kirjete muutusi ning
  • investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood sisaldaksid ainult rahaliselt liikunud summasid.
Vastavus nimetatud reeglitele tagab suure tõenäosusega Eesti hea raamatupidamistavaga kooskõlas oleva rahavoogude aruande.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes