Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, missuguse muudatusega tegemist on – kas see on seotud arvestuspõhimõtte või raamatupidamisliku hinnanguga.
|
Näiteid arvestuspõhimõtete kohta
|
Näiteid raamatupidamislike hinnangute kohta |
| Varude kajastamine FIFO või kaalutud keskmise meetodil. | Nõuete ja varude allahindluse summa. |
| Kinnisvarainvesteeringute kajastamine kas soetusmaksumuse või õiglase väärtuse meetodil. | Põhivara piirmäära ja kasuliku eluea hindamine. |
| Tehingute kajastamine väärtuspäeval või tehingupäeval. | Õiglases väärtuses kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine. |
| Eesti hea tava korral kasumiaruande skeemi valik ning vastavalt sellele kulude jaotus. |
Garantiieraldise või muu eraldise moo¬dustamise vajadus ja suurus. |
Kuldne reegel on, et arvestuspõhimõtete muutust kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui see muutus on tingitud juhendi (RTJ, IFRS) muutusest ja selles on sätestatud teistsugused ülemineku reeglid või kui seda muutust ei ole võrreldaval perioodil võimalik usaldusväärselt mõõta.
Tagasiulatuv kajastamine tähendab seda, et aastaaruandes tuleb korrigeerida eelmise perioodi võrdlusandmeid ning lisaks tuleb aruandes esitada eelmise perioodi algbilanss, lähtudes juba uutest arvestuspõhimõtetest. Ehk siis koostatavas aastaaruandes tuleb bilanss esitada kolme veeruna – käesolev aruandeperiood, võrreldav periood ning võrreldava perioodi algbilanss ehk üle-eelmine periood ja seda kõike uusi põhimõtteid arvesse võttes. Kõik need muutused, mis avaldavad mõju võrreldava perioodi kasumiaruandele, tuleb kajastada võrreldava perioodi osas kasumiaruande kaudu ning eelmiste perioodide osas jaotamata kasumi korrigeerimisega. Kui muutus on selline, et varasemate perioodide osas ei saa seda kajastada, rakendatakse uut arvestuspõhimõtet üksnes edasiulatuvalt. Hea näide on siinjuures üleminek kinnisvarainvesteeringu kajastamisel kasu¬tatud soetusmaksumuse meetodilt õiglase väärtuse meetodile – kuna praegu on väga keeruline hinnata vara õiglast väärtust seisuga 31.12.2009 ja 31.12.2008, siis kajastatakse selline investeering esimest korda uue põhimõtte kohaselt seisuga 31.12.2010.
Raamatupidamislikud hinnangud seevastu tuginevad juhtkonna hinnangutele ning seetõttu kajastatakse hinnangu muutuse mõju üksnes selle toimumise perioodil. Hinnangute mõju ei kajastata kunagi tagasiulatuvalt. Selleks, et hinnang oleks usaldusväärne ning raamatupidamise aastaaruandes oleks informatsioon korrektselt kajastatud, on ettevõtte juhtkond kohustatud arvesse võtma kõiki neile teadaolevaid asjaolusid ning tegema kõik otsused oma parima teadmise kohaselt ja võimalikult konservatiivselt. Kui järgmistel perioodidel selgub uusi asjaolusid, korrigeeritakse tehtud hinnan¬gut ja selle mõju kajastatakse selle perioodi kuluna või kulu vähendusena, kus see hinnang tehti.
Üks oluline hinnang, mille ettevõtte juhtkond raamatupidamise aastaaruande koostamisel peab andma, on hinnang selle kohta, kas ettevõtte tegevus on jätkuv või mitte. Juhul, kui omanikud on otsustanud ettevõtte tegevuse lõpetada ning ettevõtte likvideerida, tuleb majandusaasta aruanne koostada hoopis teiste arvestuspõhimõtete ja hinnangute järgi, kui jätkusuutliku ettevõtte puhul.
Selleks, et vältida hilisemate kuluarvetega seotud paranduskannete tegemist ning kajastada kulu-arved õiges perioodis, tuleb iga majandusaasta lõpus saldode ja tehingute inventeerimisel läbi mõelda, missugused kuluarved on ettevõtte tegevuse loomulik osa ning kas need arved on aruande koostamise hetkeks juba kätte saadud või tuleks nende puhul kasutada eelnevast kogemusest lähtuvat informat¬siooni kulu (reservi) kajastamisel õiges perioodis.
Ei ole sugugi harvad sellised olukorrad, kus arved on jäänud ettevõtte sees kellegi lauale pidama ja raamatupidaja saab nendest teada üksnes siis, kui tehingu vastaspool saldot palub kinnitada või tunneb huvi, miks raha üle kantud ei ole. Selline situatsioon on märk puudujääkidest raamatupidamise korralduses. Raamatupidamislikult loetakse veaks ebakorrektselt kajastatud või kajastamata jäetud andmeid eelmiste perioodide raamatupidamisaruannetes, mis tulenevad aruande koostamise ajal juhtkonnale kättesaadava informatsiooni ebakorrektsest kasutamisest või kasutamata jätmisest.
Viga võib põhjustada ka näiteks:
- arvutus- või raamatupidamise või selle alamsüsteemi viga;
- arvestuspõhimõtte ebakorrektne rakendamine;
- pettus;
- informatsiooni varjamine või tähelepanuta jätmine.
Üldreegel on, et olulisi vigu korrigeeritakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui selle mõju võrreldavale perioodile ei ole võimalik usaldusväärselt määrata. Oluliseks loetakse sellist viga, mis on oluline aruande tarbi¬jatele ja mis võivad mõjutada nende tehtavaid majandusotsuseid. Olulisuse hindamisel tuleb arvesse võtta nii summa suurust kui ka informatsiooni olemust. Seega – iga ettevõte peab ise hindama, mis on tema jaoks oluline ning milliseid summasid minnakse sellisel juhul tagasi¬ulatuvalt korrigeerima. Kui seda tehakse, tuleb aruandes esitada informatsioon sarnaselt arvestuspõhi¬mõtete muudatuse kajastamisega.
Anne Mobel,
vanemprojektijuht,
AS Deloitte Audit Eesti
Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis
