Selle aasta kohta käivaid teatisi kasutatakse esimest korda tuludeklaratsiooni eeltäitmiseks, mis tähendab, et metsamüügist saadud tulu on varasemaga võrreldes oluliselt lihtsam deklareerida, teatas MTA.
Kahjuks näitab statistika, et paljud jätavad teatise esitamata, näiteks mullu jätsid õigeks kuupäevaks teatise esitamata ligi 2000 füüsilist isikut,
ütles MTA maksuauditi üksuse juht Erkki Paulus pressiteates.
Deklareerimata metsamaterjali pealt tekkis riigil 2018. aastal maksukahju ligi 2,3 miljonit eurot.
MTA saadab meeldetuletused neile, kes õigel ajal ehk 10. jaanuariks ei ole teatist esitanud. "Kui isik jätab metsatehingud siiski teavitamata ning metsamüügist saadud tulu deklareerimata, tuleb MTA-l esitada lisapäringuid või teha kontrolle," lisas Paulus. Teatiste alusel müüsid eelmisel aastal raieõigust ja metsamaterjali ligi 3750 füüsilist isikut, kusjuures metsamaterjali maht oli 3,56 miljonit tihumeetrit ja tehingute kogusumma ligi 50 miljonit eurot.
Metsamüüjate osakaal oli suurim Harjumaal 14,7 protsendiga, Võrumaal 11,6 protsendiga, Tartumaal 10,7 protsendiga, Pärnumaal 7,5 protsendiga ja Viljandimaal 5,9 protsendiga.
Metsatehingu teatist saab esitada kas elektrooniliselt e-MTA-s või pabervormil. Teatist ei pea esitama, kui aastas müüdud või ostetud metsamaterjali kogus on alla 20 tihumeetri ning tulu võib kanda otse tuludeklaratasioonile. Samuti ei pea teatises deklareerima puitu, mis on ostetud välisriikidest või mis on juba töödeldud.
