Maksualandus puudutaks eelnõu kohaselt neid ravimeid, mis pole niinimetatud soodusravimite nimekirjas, mille maksumuse Eesti Haigekassa 75 või 100 protsendi ulatuses abivajajale hüvitab.
"Ravimitele kohaldatakse juba juba praegu vähendatud käibemaksumäära 9 protsenti, maksumäära vähendamine 5 protsendile ei mõjuta ravimi hinda selliselt, et ravim muutuks selle vajajale kättesaadavamaks. Pole tõenäoline, et 4-protsendine käibemaksu erinevus saaks olla ravimi vajajale oluline tegur otsustamisel, kas osta see ravim oma raha eest või mitte," märkis rahandusminister Annely Akkermann vastuses eelnõu algatajatele.
Lisaks näeb ravimiseaduse muudatuseelnõu ette, et Eesti Haigekassa hüvitab mittetulundusühingule, sihtasutusele ja usulisele ühendusele annetuste eest ostetud vähiravimi ostmisel tasutud käibemaksuga võrdse summa. "Muudatusega soovitakse toetada eraõiguslikke juriidilisi isikuid neile tehtud annetuste eest vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite ostmisel tasutud käibemaksu ulatuses," selgub eelnõust.
Eelnõu algatajad ei pea mõistlikuks, et heategevusega tegelevad organisatsioonid maksavad ebamõistlikult kõrget käibemaksu. "Täna tegutseb Eestis eraalgatuslik vähiravi toetusfond "Kingitud elu". Fond tuleb appi nii konkreetsele inimesele, kui ka riigile, võttes enda kanda kulud, mida riik ei ole valmis ravimite ostmisel tegema. Korjates raha annetuste kaudu ja ostes annetuste eest arstide poolt välja kirjutatud ravimeid, maksab fond käibemaksu. Seega läheb üsna kõrge protsent kogutud rahast tagasi riigile. Üheksa tegutsemisaasta jooksul on fond kulutanud käibemaksule kokku ligikaudu 1,5 miljonit eurot. See on summa, millega saaks fond katta vähihaigete poole aasta ravikulu," toovad nad välja.
Poole aasta jooksul saab fondi abil ravi umbes sadakond inimest. Suur käibemaksukulu tundub rahvasaadikutele ebaõiglane oluliste sihtgruppide, muu hulgas annetajate vaates. Siit lähtub ka soov vähendada annetuste eest ostetud ravimite kulu käibemaksu ulatuses.
Akkermanni hinnangul tekitaks selline regulatsioon aga ebavõrdsust, kuna heategevusega ei tegele ainult selleks asutatud organisatsioonid vaid ka eraisikud ja äriühingud.
Lisaks tekitaks ebavõrdsust ka see, et hüvitis puudutaks konkreetselt vähktõve ja pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimeid, jättes kõrvale muude haiguste raviks mõeldud ja Eesti Haigekassa ravimite loetellu mittekuuluvad ravimid,
selgitas Akkermann.
Käibemaksu täielikku kaotamist soodusnimekirja mittekuuluvatele ravimitele ei võimalda Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi. See lubab liikmesriikidel kohaldada kuni kahte vähendatud maksumäära ja seda muuhulgas farmaatsiatootedele, meditsiiniseadmetele ja abivahenditele.
Muude võimalustena vähiravimite hinna alandamiseks kaalusid riigikogu liikmed ka soodusravimite nimekirja täiendamist nende vähiravi ravimitega, mida seal hetkel ei ole. Samas on see nimekiri reguleeritud ministri määrusega, mistõttu seadusandja sinna sekkuda ei saa. Samuti oleks vastava meetme rakendamine eelduslikult oluliselt kulukam kui eelnõus sätestatu.
