08.01.2018 Esmaspäev

Maksusoodustus tervise- ja spordikuludele alates 1. jaanuarist 2018

Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele. Maksu- ja tolliamet selgitab näidete põhjal, keda hõlmab mõiste "töötaja", missugused on maksuvabad tervise edendamise kulud ja mida tuleb maksusoodustuse rakendamisel veel silmas pidada.
Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.
Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele. Foto: pixabay.com

Töötaja on:

  • töölepingu alusel töötav isik
  • ametnik
  • juhtimis- või kontrollorgani liige
  • füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud
  • töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik

Maksusoodustus ei kohaldu töötaja abikaasa, elukaaslase ega otse- või külgjoones sugulase, samuti tööandjaga samasse kontserni kuuluva või teise äriühingu töötaja tervise- ja spordikuludele.

Tervise- ja spordikulud

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

  • avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
  • sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;
  • tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;
  • kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;
  • ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.

! Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis.

Silmas peab pidama, et:

  • 100 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata;
  • 100 eurot võib ära kasutada ühel päeval, ühes kuus või kolme kuu jooksul. Oluline on, et kvartalis kokku on maksuvabad kulud 100 euro ulatuses;
  • 100 eurot on iga töötaja kohta kvartalis ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele ega järgmistesse kuudesse või kvartalitesse või summeerida aasta maksuvabasid kulusid;
  • kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 100 euro ulatuses;
  • kulu kandmiseks on vajalik kuludokument;   
  • vaja on pidada isikupõhist arvestust (võimalik valida kas kassapõhine või tekkepõhine arvestus);
  • kulude kandmine ei ole kohustuslik, kõike loetletut ei pea võimaldama kõikidele töötajatele;
  • töötaja saab hüve tulenevalt töösuhtest (leping sõlmitakse tulevikus, on peatunud, kehtiv või lõppenud);
  • maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms);
  • maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele.

Tööandja saab ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta oma töötajatele pakub. Töötaja saab jällegi ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta kasutab.

Näited

  • Tööandjal on 10 töötajat, kuid neist kaks on soovinud tervise edendamise võimalust kasutada. Seega saab tööandja kanda maksuvabalt tervise edendamise kulusid kahe töötaja osas ehk 200 eurot kvartalis.
  • Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (st 1500 eurot kvartalis). Tööandjal on 20 töötajat. Kui neist 10 on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on maksuvaba spordiklubi kasutamise kulu 1000 euro ulatuses (10 × 100) ning tööandjal tuleb spordiklubi kasutamise kulu 500 euro ulatuses (1500 – 500) maksustada erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui kõik 20 töötajat on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on spordiklubi kasutamise kulu maksuvaba 2000 euro ulatuses (20 × 100) ning kuna tööandja tasub 1500 eurot kvartalis, siis maksukohustust ei teki.

Tööandja võib kehtestada töötajatele kulude hüvitamisel erinevaid piirmäärasid, kui kulude hüvitamise võimalus tagatakse kõigile töötajatele. Piirmäära kehtestamine ei saa aga kaasa tuua olukorda, kus osadel töötajatel sisuliselt puudub võimalus kulude hüvitamisele, nt juhatuse liikmetel on kulude hüvitamise piirmäär 100 eurot kvartalis, aga töötajatele on piirmäär 10 eurot kvartalis. Sellisel juhul loetakse, et kõigile töötajatele ei ole soodustust pakutud.

Maksusoodustus ei ole mõeldud töötajatele, kes töötavad lühiajaliste (nt ühepäevased) käsunduslepingute alusel (näiteks ajakirjandusväljaande või õppeasutuse vabakutselised kaastöötajad, õppeülesande täitjad, lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmed, retsensendid, eksperdid jne). Tulumaksuseadus küll lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, kuid neile soodustuse mittepakkumist ei loeta tingimuse rikkumiseks, mis eeldab soodustuse pakkumist kõigile töötajatele.

Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu

Erisoodustusena ei maksustata neid osavõtutasusid, mis on seotud avalike rahvaspordiüritustega, kuhu on võimalik minna kõikidel soovijatel (võttes arvesse korraldaja poolt seatud mõistetavad piirangud, nt osalejate arv, osalustasu maksmise kohustus jmt) olenemata töötaja tööandjast. Avalike rahvaspordiürituste all peetakse silmas erinevaid avalikke ürituste sarju ja üksiküritusi.

Avalikud rahvaspordiüritused ei ole näiteks ettevõttesisesed spordipäevad või nendega sarnased kitsamale sihtrühmale suunatud üritused, mille eelduseks on tavaliselt üritust korraldava tööandja juures töötamine või muu võlaõiguslik suhe. Näiteks mittetulundusühingu poolt korraldatavad erinevate firmade vahelised turniirid (nt võrk- või korvpalliturniir, talispartakiaad) ei kuulu avalike rahvaürituste alla.

Sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused

Sportimis- ja liikumispaiga all mõistetakse avalikke ning ettevõttesiseseid spordiklubisid, mille kasutamisega seotud kulud töötaja eest kantakse või töötajale kuludokumendi alusel hüvitatakse.

Sportimis- ja liikumispaikadeks on näiteks:

  • staadionid, spordialade spetsiifilised väljakud ja saalid;
  • võimlad, tehislikud väljakud, saalid, terviserajad, jalgrattateed;
  • rohealad, pargid, tänavad, väljakud

Kuna maksusoodustuse eesmärk on toetada eelkõige töötajate regulaarset tervise edendamist, ei laiene maksuvabastus olukordadele, kus tööandja soovib spordikompleksi või treeningpaika rentida lühiajaliselt, nt ettevõtte spordipäevade tarbeks.

Ettevõttesisese spordiklubi all mõeldakse ka näiteks töötajate poolt loodud mittetulundusühingut, millele makstakse liikmetasu, mille arvelt kantakse liikmete sportimiskulud.

Tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused

Maksusoodustus laieneb tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele (v.a investeeringud). Maksuvabastuse piirmäära ulatuses saab tööandja olemasolevaid rajatisi ülal pidada. Piirmäära suuruseks on samuti 100 eurot kvartalis töötaja kohta ning kasutada saab nende töötajate piirmäära, kes tööandja spordirajatisi kasutavad.

Näide

Spordirajatised on staadion ja spordiväljakud, liuväli, väliujula, motodroom, motoringrada, velodroom, hipodroom, golfiväljak, supelrannarajatis, trampliin, rollerirada. Maksuvabastus laieneb ka hoonetele ja nende osadele, mis ei ole spordirajatised (nt spordisaal).

Spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavate kuludena käsitatakse näiteks ruumide ülalpidamisega otseselt seotud kulusid, milleks võivad olla nii tervise edendamiseks kasutatava ruumi ja seadmete remont, koristamine kui ka jooksvad kulud, nagu elekter ja vesi.

Maksuamet juhib tähelepanu asjaolule, et erisoodustuse hind ei ole võrreldava jõusaali kasutamise turuhind, vaid selle ülalpidamisele tegelikult kuluv summa.

Näide

Tööandja on oma ruumidesse loonud ettevõtte töötajatele kasutamiseks jõusaali, mida regulaarselt kasutab 10 töötajat. Ruumide ja seadmete hoolduseks ning koristamiseks kulub 200 eurot kuus, lisaks 150 eurot vee- ja elektrikulu, kokku 350 eurot kuus ehk 1050 eurot kvartalis. Kuna 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 = 1000 eurot, kuulub maksustamisele piirmäära ületav osa ehk 50 eurot.

Kui tööandja rajab kontorisse spordisaali ja ostab saali uusi vahendeid või seadmeid, käsitatakse tehtud kulu ettevõtlusega seotud väljamaksena, mida ei maksustata.

Taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuste kulutused

Vigastuste ennetamiseks, tekkinud trauma, ägeda haiguse, vigastuse või pikaajalise haiguse järgselt tekkinud funktsioonipuude eelse olukorra võimalikult täielikuks taastamiseks või funktsioonijäägi säilitamiseks jne on maksuvabad ka kulutused taastusravi teenusele (sh taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenused).

Taastusravi teenuseid ei maksustata erisoodustusena, kui neid osutab vastava kutse omandanud spetsialist, kes on pädev hindama teenuse vajalikkust töötajale. Taastusravi teenuste loetelu on piiritletud teenustega, mille puhul on teenuse osutajal olemas kutsestandard või -tunnistus.

Taastusarsti puhul on tegemist tervishoiutöötajaga ning füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi puhul on olemas kutsestandardid ning spetsialistidele omistatakse kutsetunnistus.

Tervishoiutöötajad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris.

Väljastatud kutsetunnistused on registreeritud kutseregistris.

Näide

Taastusarst on hinnanud patsiendi tervislikku seisundit ning sõltuvalt probleemist määranud edasise taastusraviteenuste vajaduseks füsioteraapia. Füsioterapeut omab kutsetunnistust.

Ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

Kokkuleppel töötajatega on tööandjal võimalik sõlmida ise ravikindlustuslepinguid kindlustusseltsidega võimalike tekkivate ravikulude katmiseks või siis kompenseerida töötajatele kuludokumentide alusel tehtavad maksed maksuvabalt maksusoodustuse piirmäära ulatuses.

Vabatahtlik ravikindlustus on vajalik eelkõige nendele, kes mingil põhjusel ei ole kaetud Haigekassa ravikindlustusega või ei saa/soovi seda eraldi haigekassast osta.

Eraravikindlustus on mõeldud enamasti neile, kes:

  • ei pea haigekassa teenuseid piisavaks
  • soovivad kasutada eraraviasutusi
  • vajadusel saavad minna välismaale ravile

Näide

Tööandja sõlmib haigekassa pakutava ravikindlustuslepingu isikule, kellel ei ole riiklikku ravikindlustust (nt teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning kuine tasu on madalam, kui sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär).

Maksusoodustuse arvestus

Kui kulu tegemise (hüve saamine) periood ja selle eest tasumine langevad eri aegadele, siis tööandja peab valima viisi, kuidas arvestust pidada: kas peetakse arvestust lähtuvalt kvartalis tehtud kulust (tegevusest) või väljamaksest. Tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt läbi aasta ning kõikide töötajate puhul.

Näited

  • Tööandja tasub I kvartalis (ettemaks) kindlustusmakse ühe maksena enne üheaastase kindlustusperioodi algust, summas 400 eurot aastas töötaja kohta. Valitakse tekkepõhine arvestuse meetod, mille kohaselt on võimalik jaotada ettemaks kvartalite kuluks. Kui ühes kvartalis ületatakse piirmäära, siis kuulub piirmäära ületav summa deklareerimisele vastavas kvartalis, millal piirmäära ületati.
  • Tööandja tasub I kvartalis ettemaksu spordiklubile summas 400 eurot ühe töötaja kohta. Valitakse kassapõhine arvestuse meetod. Maksustamisele kuulub piirmäära ületav summa 300 eurot (400 – 100).
  • Töötaja tõi tööandjale arve 2018. aasta detsembrikuu lõpus summas 400 eurot, kuhu on märgitud perioodiks jaanuar–detsember 2018. Sportimise teenust kasutas töötaja ainult IV kvartalis, 400 euro ulatuses. 100 eurot saab tööandja hüvitada töötajale kulusid maksuvabalt, 300 eurot kuulub maksustamisele erisoodustusena.

Deklareerimine

Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4 koodil 4120, mis esitatakse iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt vormi TSD alusel.

Vormi INF 14 III osas deklareeritakse kalendriaasta jooksul katnud või hüvitanud maksuvabad tervise edendamise kulud piirmäära ulatuses (tulumaksuseaduse § 48 lõikes 55) kokku ning töötajate arv, kellele on kalendriaasta jooksul kaetud või hüvitatud kulusid.

1. veebruaril 2019 esitakse esimene deklaratsioon 2018. aastal kaetud või hüvitatud maksuvabade tervise edendamise kulude kohta. Deklaratsiooni vormi on võimalik täita aasta kohta. Andmed deklareeritakse IV kvartali deklaratsioonil.

Näide

Osaühing on I kvartalis tasunud 3 inimese (Jüri, Mari, Karl), II kvartalis tasunud 4 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim), III kvartalis tasunud 5 inimese (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt) ja IV kvartalis tasunud 2 inimese (Jüri, Mari) tervise edendamise kulud maksuvaba piirmäära ulatuses. IV kvartali vormil INF 14 näidatakse töötajate arvuks 5 (Jüri, Mari, Karl, Siim, Kärt), sest nende kulusid on aasta jooksul kaetud maksuvabalt.

Vormil INF 14 ei näidata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 tulenevaid kohustuslikke kulusid, sest need kulud on ettevõtlusega seotud ja neid ei deklareerita.

Maksukohustus

Erisoodustuse hind arvutatakse piirmäära ületavalt osalt.

Näide

Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (kvartalis 1500 eurot). 10 töötajat kasutavad pakutud võimalust. 10 töötaja kvartaalne maksuvaba piirmäär on 10 × 100 eurot = 1000 eurot. Maksustamisele kuulub 1500 – 1000 = 500 eurot nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference