Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul praeguste kontrollimeetmetega käibemaksupettuste probleemi ei lahenda.
Maksuamet pakub maksupettustega võitlemiseks uudse ideena välja, et tehingute käibemaks laekuks maksuhalduri kontole ning maksuhaldur vabastab ostjalt laekuva käibemaksu müüjale alles pärast seda, kui on veendunud, et müüjal on sellele õigus.
Teine muudatusena seataks nõue, et ettevõtja jagab Maksuametiga infot oma tehingupartnerite ja tehingute käibe kohta.
"Üks pool on tulude laekumine, mullu laekus 1,5 miljardit käibemaksu. Kuid teine pool on see, et kui palju pannakse toime erinevaid pettusi ja palju selle tõttu jääb käibemaksu saamata riigieelarvesse - see on 220 -250 miljonit eurot aastas," rääkis Veermäe ERR-i raadiouudistele.
"Markantsemaid näited on need, kus ettevõtted müüvad oma kaupu, saavad turult pakkumise, kus nende enda kaupa, mida nad on müünud, pakutakse tagasi osta odavamalt," tõi Veermäe näiteks.
Selline olukord ei ole tema sõnul normaalne. "Need ettevõtted kaotavad 50-60% oma käibest ja nende küsimus on, kuidas ma ellu jään. Maksuhaldur ütleb, et me tegutseme ja kontrollime neid ettevõtteid, kes on turul on, aga see kõik võtab aega. Me peame selle küsimusega tegelema. Süsteemi tuleb ümber vaadata, sest sellisel kujul ta ei tööta."
Ettepanekuid arutab Maksuamet Rahandusministeeriumi ja Kaubandus-Tööstuskojaga.
"Üks asi, mida saab konkreetsemalt mainida, on see, et käibemaksu tagastusprotsess on meil hästi automatiseeritud, aga me aastas tagastame 1,1 miljardit eurot. Küsimus ongi, kas me peaksime siin mingid piirangud juurde panema, võib-olla kõigile ettevõtjatele me nii kiiresti ei peaks tagastama," ütles Veermäe.
Ta lisas, et praegu analüüsitakse, kas ettepanek teatavatel sektoritel või isikutel tagastamisperioodide pikkust muutes, annaks efekti.
