Riigikogu majanduskomisjon eeesotsas Kaja Kallasega arutas esmaspäeval veeteetasu tõstvale meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõule tehtud muudatusettepanekuid ning jätkab nende arutelu tuleval esmaspäeval. Selleks ajaks peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitama eelnõu kohta uusi andmeid.
Majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas rääkis BNS-ile, et kokku laekus eelnõule 16 muudatusettepanekut, mille hulgas olid Keskerakonna fraktsiooni ja eelnõu algataja MKM-i parandusettepanekud. Ka turuosalised esitasid paar ettepanekut, mida komisjon võib tema sõnul võtta endapoolsete ettepanekutena arvesse.
"Lõplikku eelnõu teksti meil veel ei ole," märkis Kallas, lisades, et seetõttu ei saa ta praegu ka eelnõust ülevaadet anda. "See pilt on esmaspäeval selgem."
Tema sõnul jõudis komisjon äsja lõppenud istungil hääletada läbi redaktsioonilised muudatusettepanekud. "See kõige suurem osa ehk siis see sisuline numbrite osa, et kui palju tasu tõuseb ja mis kuupäevast alates, jäi veel kõik lahtiseks."
Kallas rääkis, et eelnõu olulisim osa on endiselt lahtine, kuna komisjon ei olnud rahul MKM-i tehtud arvutustega. "Me leidsime, et need ei vasta päris tõele ja me palusime neil teha uued arvutused."
Majanduskomisjoni esimees ütles juba oktoobri lõpus BNS-ile, et komisjon ootab ministeeriumilt põhjalikumat seaduse mõjude analüüsi ning selget tõestust sadamate konkurentsivõime säilimise kohta. Kallas märkis esmaspäeval, et seda analüüsi ei ole endiselt soovitud kujul.
Huvigruppide seas palju negatiivset vastukaja pälvinud meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu esialgne versioon nägi ette, et senise tuletornitasu ja navigatsioonitasu asemel kehtestatakse ühtne veeteetasu. Samuti muudetakse täielikult seni kehtinud tasude arvestamise aluseid, kuna minnakse üle ühel kogumahutavusühikul põhinevale tasu suurusele, millega korrutatakse laeva kogumahutavus.
Eelnõu seletuskirja kohaselt ei kata seniste tariifide alusel laeva külastuste eest kogutud tuletorni- ja navigatsioonitasude summad enam aastaringse navigatsiooniohutuse tagamise, veeteede korrashoiu ja jäämurdmisega seotud kulusid, mis ulatuvad aastas suurusjärku kuni 18 miljonit eurot. Meresõiduohutuse seaduse muutmise järel hakkaks riigikassasse laekuma veeteetasudena senise ligi 10 miljoni euro asemel hinnanguliselt kuni 20 miljonit eurot aastas.
Eelnõu eesmärk on tänapäevastada olemasolevat tasude arvutamise süsteemi ning muuta see ülesehituselt sarnaseks naaberriikides olevate tasude arvutamise meetoditega. Uue skeemi jõustumine toob eelnõu seletuskirja kohaselt ühekordse sadamakülastuse korral laevadele kaasa tasude kahe- kuni kuuekordse tõusu, mille negatiivset mõju vähendatakse läbi korduvkülastuste soodustamise.
Uue skeemi alusel tõuseb veeteetasu võrreldes tuletorni- ja navigatsioonitasuga tankeritel ja erinevat liiki kaubalaevadel. Regulaarreise tegevatele laevadel ja merematkelaevade puhul eelnõu seletuskirja põhjal hinnatõus puudub või ei ole märkimisväärne. Mitu majanduskomisjonile seisukoha esitanud huvigruppi pole aga selle arvamusega nõus.
Riigikogu kodulehel oleva info põhjal on MKM esitanud eelnõule novembri keskel järgmised muudatusettepanekud, et vähendada veeteetasu kehtestamisega kaasnevaid mõjusid.
Ministeerium soovib lükata seadusemuudatuse jõustamise edasi tuleva aasta 1. aprillini. Esialgse kava järgi pidi eelnõu jõustuma 2013. aasta 1. jaanuaril. Ministeerium soovib viia eelnõusse sisse ka rakendussätte 2013. aastal enne 1. aprilli ja pärast seda makstud tasude tasaarvestamiseks laevakülastuste arvu põhjal.
Kruiisilaevadele veeteetasu hinnatõusu mõju vähendamiseks soovib ministeerium muuta eelnõus olevat ühikuhinda ja teha astmelise üleminekuperioodi. See tähendab, et alates 2013. aasta 1. aprillist kuni 31. detsembrini vähendataks merematkelaeva kogumahutavuse ühikuhinda 0,2 eurolt 0,1 eurole ja veeteetasu maksimaalset suurust ühe reisi kohta merematkelaeval 15 000 eurolt 10 000 eurole ning muudetaks merematkelaevade veeteetasu maksmise kordi kalendriaastas kahelt korralt kolmele korrale.
Alates 2014. aasta 1. jaanuarist tõstetaks merematkelaeva kogumahutavuse ühikuhinda 0,1 eurolt 0,12 eurole ja veeteetasu maksimaalset suurust ühe reisi kohta merematkelaeval 10 000 eurolt 12 000 eurole. Merematkelaevade veeteetasu makstaks kalendriaastas kolm korda.
Ministeeeriumi ettepanek on ka suurendada jääklassi 1A soodustust kõikidele laevadele, mis vähendaks teatud määral liinilaevanduse veeteetasusid. 1A või sellele vastava jääklassiga laeva ühikuhinda vähendataks 0,32 eurolt 0,3 eurole.
Ministeerium tahab alandada ka üksikkülastusi tegevate suurte tankerite, autovedamislaevade ja puistlastilaevade veeteetasusid. Veeteetasu maksimaalset suurust ühe reisi kohta tankeritel vähendataks 40 000 eurolt 20 000 eurole ja muudel kaubalaevadel 20 000 eurolt 15 000 eurole.
Lisaks soovitakse alandada kaubalaevade veeteetasu maksmise kordi kalendriaastas 15 korralt 10 korrale.
Ministeeriumi selgitusel kogutaks nende muudatuste tulemusena kalendriaastas ligikaudu 18 miljonit eurot veeteetasu esialgse 20 miljoni euro asemel. Kui seadusemuudatus jõustuks 1. aprillil, siis kogutaks 2013. aastal uut veeteetasu suurusjärgus 14 miljonit eurot, millele lisandub perioodil tuleva aasta 1. jaanuarist 1. aprillini kehtiva tasu alusel kogutav umbes 2,5 miljonit eurot.
Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekute põhjal tuleks muu hulgas veeteetasu maksmine jagada ära aasta jooksul pikemale ajavahemikule ning langetada laevade kogumahutavuse ühikuhinda jääklassi 1A Super korral 0,14 eurole ja jääklassi 1A puhul 0,24 eurole.
Eesti Sadamate Liidu ettepanekute seas on ettepanek lähtuda veeteetasu arvutamisel praegu kehtivast mudelist, millele lisatakse hinnatõus. Samuti soovib liit, et veeteetasu muudetaks igal kalendriaastal ning et seadusemuudatus jõustuks 2013. aasta 1. aprillist.
MKM-i arvutuste põhjal kogutaks Keskerakonna fraktsiooni parandusettepanekute rakendamisel kalendriaastas hinnanguliselt 12,6 miljonit eurot ja sadamate liidu ettepanekute puhul 14 miljonit eurot veeteetasu.
