Teisipäev, 18 Märts 2014 12:53

Majandusaasta aruanded ootavad koostamist

Liina Tiivoja, raamatupidaja-konsultant ja Egle Vainula, partner, vandeaudiitor, raamatupidamisteenuste juht
Liina Tiivoja, raamatupidaja-konsultant ja Egle Vainula, partner, vandeaudiitor, raamatupidamisteenuste juht BDO Eesti

Uus aasta on alanud ja möödunud majandusaasta aruanded ootavad koostamist. Õpi teistelt ning tutvu alljärgnevate tähelepanekutega!

Enamik Eesti ettevõtteid ei pööra praegu veel asjakohast tähelepanu sisuka tegevusaruande koostamisele. Raamatupidamisseaduses on toodud rida nõudeid, mida tegevusaruandes tuleks arvestada, kuid vandeaudiitori ja raamatupidajana kohtame tihtilugu juhte, kes paluvad raamatupidajal teha paarilauselise kokkuvõtte ettevõtte senisest tegevusest. Nende põhjenduseks on, et „kes seda aruannet ikka loeb“. Peame aga siinkohal ettevõtte juhte „kurvastama“ – loetakse küll. Rahandusministeeriumi andmetel on Eestis ca 137 000 raamatupidamiskohustuslast ning majandusaasta aruannete kohta tehakse RIK-ist päringuid keskmiselt 2 korda iga raamatupidamiskohustuslase kohta. Seega kui tahate leida endale häid koostööpartnereid, kellele jätta usaldusväärset muljet, kirjutage tegevusaruandesse natuke rohkem kui kaks rida oma ettevõtte tegemiste kohta. Majandusaasta aruanne on majandusüksuse „visiitkaardina“ üheks turundusinstrumendiks, sinna on võimalik lisada logosid ja pilte.

Raamatupidamisaruannete koostamisel soovitame kasutada suuremate audiitorbüroode poolt välja antud kontroll-lehti. See tagab, et kogu nõutav ja vajalik info saab avalikustatud. Paludes raamatupidajatel avalikustada midagi olulist, põrkume tihtipeale väite otsa, et seda ei ole taksonoomia aruandes nõutud ja siis nagu ei peakski avalikustama. Lähtuge aruande koostamisel ikka oma valitud tava nõuetest ning vajadusel täiendage taksonoomia aruannet tekstiga lisade kommentaari lahtris. Samuti on võimalik lisada majandusüksuse spetsiifilisi täiendavaid lisasid. Aruandesse saab paigutada ka erinevaid tabeleid. Info, kuidas seda teha, leiate lingilt Registrite ja Infosüsteemide Keskuse lehelt.

Kui kogu muu aruande koostamine tuleb raamatupidajatele juba mängleva kergusega, siis komistuskiviks on ka paljudel juba kogenud raamatupidajatel põhivarade muutumist kajastav lisa. Seda eriti juhul, kui aruandeaastal või sellele eelneval aastal on põhivara võõrandatud (müüdud või maha kantud). Põhivarade liikumist kajastava lisa koostamiseks on väga hea näitlikustav materjal leitav Registrite ja Infosüsteemide Keskuse juhendina. Kasutage julgesti!

Kui netovara ei ole piisav lähtuvalt äriseadustiku nõuetest (st äriühingu netovara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või vähem kui sätestatud osa- või aktsiakapitali minimaalne suurus), tuleb tegevusaruandes ja raamatupidamise aruande lisades kirjeldada omakapitali taastamiseks kavandatavaid tegevusi.  Seejuures lisa võibki nimetada „Netovara piisavus ja tegevuse jätkuvus“ ning lisas ei piisa ainuüksi kinnitusest ilma põhjendusteta, et tekkinud kahjum kaetakse järgnevate perioodide kasumite arvelt.

01.01.2013 alanud majandusaasta aruannetele hakkasid kehtima uued RTJ-d, mille kohaselt kinnisvarainvesteeringuid on võimalik kajastada edaspidi vaid õiglases väärtuses. Kuna aga seni lubatud olnud soetusmaksumuse meetod on väiksemate ettevõtete hulgas praktikas väga levinud ning õiglase väärtuse mõistliku kulu ja pingutuse hindamine tekitaks neile lisakoormust, siis on Raamatupidamise Toimkond otsustanud muuta RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud“. Juhendis tehakse sisuline muudatus – antakse võimalus kajastada kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuse meetodil. Varasem arvestuspõhimõte – kajastamine õiglases väärtuses, kui seda on võimalik mõistliku kulu ja pingutusega hinnata, ning soetusmaksumuse meetodil, kui õiglast väärtust sel viisil hinnata ei saa – jääb samuti kehtima. Juhendisse lisatakse täiendav selgitav paragrahv kaalumiseks, kas õiglase väärtuse hindamine on leitav mõistliku kulu ja pingutusega. Kui tagasiside muudatusettepanekutele on toetav, siis võetakse muutunud juhend vastu pärast kommenteerimisperioodi lõppu (30.04.2014) ning neid on võimalik rakendada juba 2013 majandusaasta aruande koostamisel tagasiulatuvalt. Sedakaudu tasub võib-olla mõnel ettevõttel kaaluda oma aruande esitamise edasi lükkamist mai- või juunikuusse.

Audiitortegevuse seaduses on kehtestatud piirmäärad, millest alates tuleb ettevõtte majandusaasta aruandele lisada vandeaudiitori aruande. Meeldetuletusena on ettevõtetele auditi või ülevaatuse kohustusese piirmäärad järgnevad:

  Audit   Ülevaatus  
Vähemalt kaks näitajat ületavad Vähemalt üks näitaja ületab Vähemalt kaks näitajat ületab Vähemalt üks näitaja ületab
Müügitulu või tulu 2,0 miljonit eurot 6,0 miljonit eurot 1,0 miljonit eurot 3,0 miljonit eurot
Varad bilansipäeva seisuga 1,0 miljonit eurot 3,0 miljonit eurot 0,5 miljonit eurot 1,5 miljonit eurot
Keskmine töötajate arv 30 90 15 45

Lisaks on audit kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale.

Mida majandusaasta aruanne tähendab ettevõtte juhile?

Kas see on lihtsalt üks aruannete kogumik, mis tuleb kinnitada ja tasu maksta selle koostamise eest? Usume, et see on hea koht aja maha võtmiseks ning  oma ettevõtte tegevust iseloomustavate numbrite ülevaatamiseks. Äkki annab analüüs häid mõtteid oma senise tegevuse korrigeerimiseks, tuleviku prognooside koostamiseks ning investeeringute vajaduste hindamiseks. Igapäevases tegevuses ei pruugi juht tähelegi panna olulisi tegureid, kuhu raha ja aega kulutatakse. Üksikuna väikestest väljaminekust saab aasta peale kokku märkamatult päris korralik summa. Sedakaudu on majandusaasta aruande koostamine parim aeg kokkuvõtete tegemiseks, kas kõik tehtud kulud on olnud mõistlikud ja kasulikud? Seejuures tasub näiteks kaaluda, kas osta kaupa, teenuseid või toorainet mitmelt erinevalt tarnijalt, kui ühelt ostes oleks võimlik saada suuremaid mahusoodustusi jne. Juht võiks raamatupidamist võtta pigem võimalusena kui kohustusena. Aastaaruannete koostamisel on  mõistlik istuda koos raamatupidajaga maha ning paluda tal „tõlkida“ aruandes olevad numbrid juhi jaoks mõistetavasse keelde. Uskuge, raamatupidajaga koos on lihtsam rahaasjadel silma peal hoida ning muuta ettevõte edukamaks.

Egle Vainula,
partner, vandeaudiitor,
raamatupidamisteenuste juht,
BDO Eesti

Liina Tiivoja,
raamatupidaja-konsultant,
BDO Eesti

Toetajad

IKS logo 1
Jaga:

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes