Mais kasvas maksutulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 14,9 protsenti 438,3 miljoni euroni, teatas Rahandusministeerium. Maksulaekumise kasv kiirenes eelkõige tänu juriidilise isiku tulumaksule, taas on suurenenud ka käibemaksu laekumise kasv.
Viie kuu kokkuvõttes on maksutulude laekumine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 9,9 protsenti 1,99 miljardi euroni. Mai lõpu seisuga oli laekunud 39,6 protsenti aastaks planeeritust.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus mais 31,4 miljonit eurot, viie kuuga on eelarvest täidetud 18,7 protsenti. Võrreldes eelmise aasta viie kuuga on füüsilise isiku tulumaksu laekunud 15,8 miljonit eurot enam. Tagastuste maht oli sel aastal 97,3 miljonit eurot, mis on ligikaudu 3 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Enam mõjutas seda eluasemelaenu intressidelt tagastatav tulumaks, mis on seotud laenude aluseks oleva Euribori langusega. Samuti mõjutas tagastuste kogumahtu mahaarvamiste ülempiiri vähendamine 1920 eurole aastas alates eelmise aasta algusest.
Sotsiaalmaksu laekus mais 172,1 miljonit eurot, viie kuuga on eelarvest täidetud 40,6 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga oli viie kuu laekumine 6,5 protsenti suurem. Aprillis suurenes deklareeritud palk võrreldes eelmise aastaga 7,7 protsenti - mitmetel suurematel tegevusaladel, nagu jae- ja hulgikaubandus, veondus ning tervishoid, oli palgakasv kahekohaline. Palgasaajate arv kasvas samal ajal 0,4 protsenti, suurim kasv oli 5,9 protsenti hulgikaubanduses. Avalikus halduses on palgasaajate arv vähenenud juba kaksteist kuud järjest, aprillis oli vähenemine 5,1 protsenti.
Kui märtsis ja aprillis näitasid nii käibemaksu laekumise kui ka maksustatava käibe kasvud langustrendi, siis mais trend pöördus ning käibemaksu laekumine kasvas võrreldes eelmise aasta maiga 12,1 protsenti 126 miljoni euroni. Keskmine maksustatava käibe kasv oli mais 8,4 protsenti. Suurim muutus toimus ehituses ja mootorsõidukite müügis - kui märtsis vähenes antud tegevusalade maksustatav käive võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vastavalt kuus ja 0,9 protsenti, siis aprillis käive suurenes vastavalt 10,9 ja 10,1 protsenti. Osaliselt on muutus selgitatav nende tegevusalade volatiilsuse ja sesoonsusega – nii mootorsõidukite müük kui ka ehitamine elavneb tavaliselt kevad-suvisel perioodil.
