Nordeconi juht ja kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman kinnitab, et Põhjamaade majanduse jahtumise tõttu ootavad Eestit taas keerulised ajad. Samuti teeb ta Eesti Päevalehele antud usutluse käigus rea tähelepanekuid maksude kohta.
"Panen imeks, kui räägime, et võiksime midagi teha, et Eesti muutuks rahvusvaheliseks finantskeskuseks," räägib Luman. "Seejärel aga loeme lehest kriitikat, et mõni välisfirma tütarfirma on andnud laenu ja siit olevat tohutud kasumid ilma maksuta välja viidud. See ei vasta absoluutselt tõele. Pangad annavad samuti intressi vastu laenu. Kui suurfirmad on toonud siia oma arvestus- ja finantskeskused, kes teenivad siin raha ja annavad laenu, siis ainus, mida peaksime kontrollima, on see, kas intressid ja tagatised on normaalsed."
Sellise tegevuse tagajärjel on meil siin Lumani väitel kõrgepalgalisi juhatajaid, kes maksavad sotsiaalmaksu, ostavad poest kaupu, sõidavad suure autoga ja maksavad palju aktsiisi. Samuti on mängus kõrgelt makstud juristid, audiitorid, notarid, pangaametnikud jne. Kusjuures nendel juhtudel pole tegemist krediidiasutuste äriga, mille tagajärgede eest vastutaks ka riik. "Kui aga pankadega läheb midagi viltu, siis tuleb kodanike hoiuseid kusagilt fondikesest kinni maksma hakata," ütleb Luman.
Eesti õnn on olnud selles, et meil pole olnud ühtegi domineerivat majandusharu ja annaks jumal, et sellist ka ei tekiks, väidab intervjueeritav. Kui maailmamajanduses tekib kriis või muutuvad trendid, siis seda toodet enam ei vajataks. "Kujutage ette olukorda, kus Eesti oleks tootnud kõik maailma magnetofonikassetid. Nüüd ei vaja keegi neid kassette. Kui teeme igast valdkonnast natuke, siis meile jääb ikkagi midagi toota, kui mõnda toodet enam ei vajata."
Luman kommenteerib ka Läti sisenemist eurotsooni: "Meil ei jää muud üle, kui jalakesed kõhu alt välja võtta ja hakata lätlastest kiiremini siblima. Kindlasti ei too see midagi head, kui püüaksime lätlasi pidurdada."
IT-äri arengu kohta ütleb Luman, et seda ei saa vaadata kui asja iseeneses. IT-lahendusi tuleb kasutada kõikides harudes: tööstuses, ehituses, hariduses. "Peame püüdlema innovatsiooni ja efektiivsuse poole. Imet siin ei ole: pead ennast liigutama naabrimehest kiiremini ja alustama kaks päeva varem."
