07.10.2010 Neljapäev

Liit pakkus toitlustusteenuse maksumääraks 9%

Samuti soovib liit, et riik kaotaks ära toitlustusteenuse erisoodustusmaksu.

Liidu hinnangul tooks erisoodustusmaksu kaotamine ning käibemaksu alandamine kaasa sektori olulise aktiviseerumise: käibe ja efektiivsuse kasvu, investeerimisjulguse, samuti aitaks see valdkonda juurde luua 2000-3000 uut töökohta.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Sigre Luts viitas, et standardist madalama käibemaksu kasutamist toitlustusteenusele võimaldab Euroopa Nõukogu otsus. Esimesena kasutas maksumäära alandamise võimalust Prantsusmaa ning madalam maksumäära kehtib ühel või teisel kujul 12 Euroopa Liidu riigis.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimehe Feliks Mägusa sõnul on hotelli- ja toitlustussektori maine küll hea, kuid tegelik olukord on kehv. Eestis on toidu ja joogi serveerimisega seotud ettevõtteid 1565 ja neis töötab ligikaudu 15.000 inimest. "Kõik need ettevõtted ja inimesed on täna löögi all – Eesti restoranikultuur on kriisiolukorras," hindas Mägus.

Rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna nõunik Sven Kirsipuu ütles liidu ettepanekut kommenteerides, et riigieelarve praeguse seisu juures tähendab maksumäärade langetamine eelarvepuudujäägi süvenemist ning sellega kaasnevaid täiendavaid intressikulusid või saamata jäävaid tulusid.

Enamik Euroopa riike on valiku ees, kust leida lisavahendeid kasvava võlakoormuse teenindamiseks. "Sellega seoses on laual ka palju maksutõusude ettepanekuid, kuid maksude langetamisest räägivad täna vähesed. Eesti on eelarvepoliitilised otsused juba ära teinud ning sellega seoses puudub meil otseselt vajadus täna rääkida eesootavatest suurtest maksutõusudest, kuid ruumi maksude langetamiseks napib," sõnas Kirsipuu.

Selleks, et vältida eelarvepositsiooni olulist halvenemist, tuleks Kirsipuu sõnul ettepaneku tegijate poolt kaaluda eelarveneutraalset lähenemist. "Ehk kui soovitakse teatud maksumäära vähendada, siis tuleks pakkuda ka samaväärsed meetmed, mis saamata jäänud tulu kompenseeriks".

Samuti on Eesti võtnud suuna maksukoormuse nihutamisele tööjõumaksudelt tarbimismaksudele. "See eesmärk haakub tunnustatud kontseptsiooniga, mille kohaselt kaudsed maksud mõjuvad majanduskasvule vähem pärssivalt kui otsesed maksud. Käibemaksuerisuste kehtestamine viidatud eesmärgile loomulikult kaasa ei aitaks," selgitas Kirsipuu.

BNS


Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!