Riigikogu majanduskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele huvigruppide seas palju negatiivset vastukaja pälvinud meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu, millega kogutakse suuremas mahus laevandustasusid. Komisjoni esimees Kaja Kallas möönab, et järgmise aasta riigieelarves on tasude tõusuga juba arvestatud.

Riigikogu täiskogu ette jõuab eelnõu 7. novembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 14. november, vahendab BNS.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse senise tuletornitasu ja navigatsioonitasu asemel ühtne veeteetasu. Samuti muudetakse täielikult seni kehtinud tasude arvestamise aluseid, kuna minnakse üle ühel kogumahutavusühikul põhinevale tasu suurusele, millega korrutatakse laeva kogumahutavus.

Eelnõu seletuskirja kohaselt ei kata seniste tariifide alusel laeva külastuste eest kogutud tuletorni- ja navigatsioonitasude summad enam aastaringse navigatsiooniohutuse tagamise, veeteede korrashoiu ja jäämurdmisega seotud kulusid, mis ulatuvad aastas suurusjärku kuni 18 miljonit eurot. Meresõiduohutuse seaduse muutmise järel hakkaks riigikassasse laekuma veeteetasudena senise ligi 10 miljoni euro asemel hinnanguliselt kuni 20 miljonit eurot aastas. Tuleva aasta riigieelarve eelnõus on vastavad summad eelnõuga seotud tegevusteks eraldatud.

Majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas ütles BNS-ile, et kuna eelnõu on seotud järgmise aasta eelarvega, siis on selle menetlemine ajalise surve all ning ka eelnõu tagasilükkamine tavalisest raskem. Neljapäeval kohtuti eelnõu mõjude arutamiseks nii huvigruppide kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindajatega.

"Sihtrühmade esindajad küll mõistavad, et laevandustasud on püsinud samal tasemel juba kuus aastat ning kuna Eesti riigil on tarvis jäämurdmisvõimekust, siis tuleb tasusid tõsta. Aga sihtrühmade argumentide kohaselt tuleb ka väiksema tasude tõusu korral vajalik summa kokku," selgitas Kallas.

Huvigruppide esindajad soovisid neljapäevasel istungil eelnõus näha kompromisslahendusi. Kallase sõnul saab esimese ja teise lugemise vahel teha eelnõus muudatusi ning selleks ajaks on palutud sihtrühmadel esitada oma kompromissettepanekud, mida MKM seejärel arutada saab.

Kuigi sihtrühmade esindajate arvates vähendaks seadusemuudatus praegusel kujul Eesti sadamate konkurentsivõimet, väidab MKM vastupidist. Majanduskomisjon ootab Kallase sõnul MKM-ilt põhjalikumat seaduse mõjude analüüsi ning selget tõestust sadamate konkurentsivõime säilimise kohta.

Eelnõu eesmärgiks on tänapäevastada olemasolevat tasude arvutamise süsteemi ning muuta see ülesehituselt sarnaseks naaberriikides olevate tasude arvutamise meetoditega. Ühtsetele põhimõtetele üleminek on oluline naaberriikidega konkurentsis püsimisel, kuna annab võimaluse võrrelda naaberriikides kehtivat hinnataset, märgitakse eelnõu seletuskirjas.

Uue skeemi jõustumine toob eelnõu seletuskirja kohaselt ühekordse sadamakülastuse korral laevadele kaasa tasude kahe- kuni kuuekordse tõusu, mille negatiivset mõju vähendatakse läbi korduvkülastuste soodustamise. Uue skeemi alusel tõuseb veeteetasu võrreldes tuletorni- ja navigatsioonitasuga tankeritel ja erinevat liiki kaubalaevadel.

Regulaarreise tegevatele laevadel ja merematkelaevade puhul hinnatõus puudub või ei ole märkimisväärne, seisab eelnõu seletuskirjas. Mitu majanduskomisjonile seisukoha esitanud huvigruppi selle arvamusega aga ei nõustu.

Eesti Sadamate Liidu majanduskomisjonile saadetud arvamuse kohaselt kahjustaks riiklike laevandustasude tõus Eesti meretranspordi konkurentsivõimet vähemal või suuremal määral, sõltuvalt tariifitõusu suurusest. "Otsuste tegemisele peaks eelnema veidi rohkem aega nõudev põhjalik analüüs, kuhu kaasatakse ka ettevõtlusliidud," kirjutas Eesti Sadamate Liit.

"Vastavate tasude suurendamise korral loobuvad paljud alused Eesti sadamate külastamisest ja uute tegevusplaanide koostamisel arvestatakse variante viia tegevus üle regiooni soodsamatesse sadamatesse," kirjutas Baltic Marine Services Tallinn OÜ.

BLRT Grupi arvamuse kohaselt tuleb tasude korrigeerimise käigus hinnata nende majanduslikku mõju ja tagajärgi. "Praegu on seaduseelnõu koostajad lähtunud vaid otseste kulude matemaatilisest arvutamisest, jättes tähelepanuta peale muudatuse jõustumist Eesti sadamate konkurentsivõime languse ning selleläbi väheneva kaubavoo, väheneva teenustemahu ning eeltooduga seotud maksulaekumise vähenemise riigieelarvesse," kirjutas BLRT Grupp.

AS-i Tallinna Sadam hinnangul on meresõiduohutuse seaduse muutmine ja veeteetasu kehtestamine vastuolus äsja kinnitatud Eesti merenduspoliitika riikliku arengukavaga, mis sätestab eesmärgina sadamaid läbivate kaubavoogude suurenemise ja sellega seotud tulude kasvu ning näeb ette vastavad meetmed nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

"Uue veeteetasu kehtestamine soodustab nimetatud eesmärkidele pigem vastupidise tulemuse saavutamist," märgib Tallinna Sadam majanduskomisjonile esitatud arvamusavalduses.

Seadusemuudatust ei toeta ka Läänemere suurim liinilaevadega opereerija Tallink Grupp, kes märgib, et veeteetasude kasv tõstaks ettvõtte maksukoormust märkimisväärselt.

"Juba kehtivate tariifide alusel maksab AS Tallink Grupp enda opereeritavate laevade pealt tuletorni ja navigatsioonitasusid aastas suurusjärgus 3–4 miljoni euro ulatuses," kirjutas Tallink majanduskomisjonile. Samuti peaks Tallinki hinnangul näiteks jäämurdeteenuse osutamiseks vajaliku investeeringu jaoks võtma raha allikast, mis selle investeeringu tingib.

"Ilma jääklassita laevad on need, mille tõttu riik on sunnitud tegema investeeringuid jäälõhkujate ostmiseks ja rentimiseks. Jääklassiga 1A Super ja 1A laevad aga omakorda aitavad riigil jäämurdekohustust täita ning sisuliselt teevad ise riigi eest ja riigi jaoks tasuta vastava töö ära," märgib Tallink Grupp.

Eelnõuga planeeritakse lisaks senist pikaajaliselt kehtinud 50-protsendilist tasude soodustust 1A jääklassiga laevadele vähendada ligi kuus korda 8,5 protsendile. "Teatavasti on laevaomaniku investeeringud 1A jääklassiga laevadesse oluliselt suuremad kui madalama jääklassiga laevadesse, rääkimata jääklassita laevadest," kirjutab Hansa Shipping OÜ.

Ühtlasi märgivad huvigruppide esindajad majanduskomisjonile esitatud arvamustes, et riik soovib kõrgema määraga veeteetasu kehtestada vaid paarikuulise etteteatamisega, kui 1. jaanuarist on niigi suurenemas lootsitasu ning 2015. aastast karmistuvad väävlisisalduse piirmäära nõuded laevakütustes, mis põhjustavad laevaomanikele suuri lisakulutusi.

Meresõiduohutuse seaduse muudatus on planeeritud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist.