23.09.2010 Neljapäev

Kuidas maksustatakse käibemaksuga osalemist näitustel, konverentsidel ja koolitusel välismaal?

Olesja Timofejeva Olesja Timofejeva,
auditi konsultant,  
Donoway Assurance
Member Crowe Horwath International

Kui töötajad või juhid osalevad näitustel ja konverentsidel välisriigis, tekib raamatupidajail sageli küsimus, kas ja kuidas on vaja deklareerida selliseid kulusid käibemaksu seisukohalt.

Alljärgnevalt on toodud mõned tüüpilised küsimused, mis selliste olukordade puhul tekivad:

 

 

 

Kas juhul, kui on tasutud arved näitustel, konverentsidel ja koolitusel välisriigis osalemise eest, on vaja deklareerida käibemaksu?

Pöördmaksustamist rakendatakse siis, kui teenus on saadud välismaa juriidiliselt isikult, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena Eestis ja kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, tingimusel, et teenuse tekkimise koht on Eesti (käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) paragrahv 3 lõige 4 punkt 2). Antud juhul ei ole meil tegemist pöördmaksustamisega, sest vastavalt käibemaksuseadusele ei ole teenuse tekkimise koht Eesti (KMS paragrahv 10 lõige 4 punkt 2).

Kas arvutatakse käibemaksu, kui osa näituse-, konverentsi- või koolituskulusid on kantud üle teistele firmadele Eestis või muudes riikides?

Üldjuhul on Eesti maksumaksjale teenusearvete esitamisel vaja lisada 20% käibemaksu. Teenuste puhul, mille osutamise kohaks ei loeta Eestit, tuleb juhinduda KMS-i paragrahvi 10 lõike 4 punktist 2.
“Välisriigis osutatakse kultuuri-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenuseid  või messide ja näitustega seotud teenuseid. Teenuste hulka kuulub ka teenuste osutamine ürituste korraldamisel ja kaasnevad kulud.”
Kasutada võib nullprotsendilist maksumäära viitega KMS-i paragrahvi 15 lõike 4 punktile 1.

Kas on vaja arvutada käibemaksu, kui on üle kantud muud kulud, mille üks juriidiline isik on maksnud teise eest?

Käibemaksuseaduse (KMS paragrahv 12 lõige 9) kohaselt ei sisalda kauba või teenuse maksustatav väärtus kauba ostjalt või teenuse saajalt tema nimel ja arvel tehtud kulude katteks tagasimaksena saadud summasid, mis on raamatupidamises kajastatud vahekontol.
Sellisel juhul on niisugused kulud vaja eristada arvel või esitada eraldi arve sellele, kellele need on ette nähtud. Ülekantavate kulude summat peavad kinnitama kaupade või teenuste tarnijailt saadud  arved või muud dokumendid.
Kui mingitelt kuludelt oli käibemaks makstud Eestis, ei tohi vahendaja lahutada ülekantud kuludest sisendkäibemaksu, sest need ei ole seotud kulusid ülekandnud isiku maksustatava käibega. Peale selle ei või lõpptarbija maha arvata käibemaksu vahendajalt saadud arve alusel, sest tal ei ole algarvet sisendkäibemaksu deklareerimiseks. Alternatiiviks on teenuste edasimüük, mille puhul arvutatakse käibemaks ja lõpptarbija võib selle oma deklaratsioonis maha arvata kui sisendkäibemaksu.

 

Olesja Timofejeva,
auditi konsultant,  
Donoway Assurance
Member Crowe Horwath International  


Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis.

 

 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference