Seoses elektrituru avanemisega suureneb veidi ka võrgutasu ning selle hinnaerinevused on 10-20%, mitte rohkem, kinnitas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
"Võrgutasu on selline kurb asi, et ta on nagu orjaajal sunnismaisus - et kui me elektri osas saame endale tõesti nii-öelda mõisat valida või müüjat valida, siis võrgu külge me oleme aheldatud," vahendab err.ee Otsa intervjuud ETV saatele "Terevisioon". "Ja Eestis on 36 võrguettevõtet ja kui me oleme vastava võrguettevõtte klient, siis me peame ka sealt ostma. Kui me vaatame teisi tegevusvaldkondi, siis näiteks telekommunikatsioonis me võime olla täna väga õnnelikud - on 4G võrk, liigume sinna, kuhu tahame, ostame teenust, võrku polegi tegelikult enam vaja kui sellist, aga elektrivõrgu osas oleme, jah, selle ettevõtja küljes kinni." Ots lisas, et inseneriteadus lähikümnenditeks sellele alternatiivseid lahendusi ei paku.
Otsa sõnul ei erine võrguteenuste hinnad väga palju, kuid need sõltuvad sellest, kas võrk on maal või linnas.
"Eesti Energia võrgu häda on see, et ta katab meie suurt hõredalt asustatud territooriumi. Ja loomulikult, kuna seadus ütleb, et võrgutasu peab olema täpselt samasugune nii linnakorteris kui ka maatalus, siis need pikad liinid ja lai territoorium teevadki tema puhul (võrgutasu) natuke kallimaks. Aga väga suuri erinevusi siiski võrgutasudes ei ole."
Otsa sõnul alates uuest aastast võrgutasu pisut tõuseb, mille peamiseks põhjuseks on elektri kadu võrgus juhtmete soojenemise tõttu. Samas on Eesti tema sõnul olnud elektrikao osas võrgus väga edukas, sest kui 10-15 aastat tagasi olid Eestis võrgukaod umbes 20%, siis tänapäeval on need lähenemas viiele protsendile, mis on umbes ka tehniline piir..
Võrgutasu on kogu elektri hinnast umbes 40% ning hinnaerinevused ei ole Otsa sõnul väga suured - 10-20%. Võrgutasu mõjutab nii Eesti hajus asustus kui ka see, et me hoiame aina rohkem elektrit kokku, aga elektrivõrgu kulud jäävad paratamatult. Võrguteenuste hinna moodustavad ka ettevõtte tegevuskulud - hooldusremont, tööjõukulu -, põhivara kulum ehk investeeringutega seotud komponent ja kasum.
"Jaotusvõrk peab omakorda maksma põhivõrgule, kuna meil võrk on jagatud Eestis kaheks. On 36 jaotusvõrgu ettevõtet ja on üks põhivõrk. Ja omakorda kõik jaotusvõrgu ettevõtted peavad ka põhivõrgule seda tasu maksma."
Märt Ots toonitas, et konkurentsiamet kontrollib nii Eesti Energia kui ka teiste ettevõtete võrgutasusid väga põhjalikult.
"Meie töötajad kontrollivad kõik kuluread üle, vaatavad, et ettevõttel on kulud põhjendatud, investeeringud põhjendatud, ja [---] kontrollivad selle tulemusena üle, et ikkagi võrgutasud on õiged. Selles suhtes võib öelda, et monopolidel on küll väga tugev kontroll peal ja kõik kuluread arvutatakse põhjalikult läbi, kontrollitakse põhjalikult üle," rääkis konkurentsiameti peadirektor.
