2012. aasta eelarves on plaanitud tulusid 6,2 miljardi ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 6,8 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse märtsi lõpuks 1,5 miljardit eurot, millest pea 1,1 miljardit eurot moodustasid maksutulud ja 459,5 miljonit eurot mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 22,8% ning mittemaksulised tulud 29,6% aastaks kavandatust.
Suurimate tululiikidena on kolme kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 473,7 miljonit ehk 24,6% planeeritust, käibemaksu 338,1 miljonit eurot ehk 23,6% kavandatust ning välistoetusi 393,3 miljonit eurot ehk 34,1% eelarvest.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 1,3 miljonit eurot ehk 0,1% vähem. Eelmise aastaga võrreldes on esimeses kvartalis välistoetusi koos heitmekvootidega laekunud 108,4 miljonit eurot vähem, samas maksutulusid on laekunud 109,3 miljoni eurot rohkem, sealhulgas sotsiaalmaksu 34,8 miljonit eurot ja käibemaksu 33,2 miljonit eurot enam.
Kulusid tehti kolme kuuga 1,5 miljardi euro ulatuses ehk 22,5% plaanitust. Sellest suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 633,2 miljonit eurot. Märtsis tehti väljamakseid 412,7 miljonit eurot, mis on 6,1% kogu aastaks plaanitud kuludest.
Investeeringuteks suunati riigi kuludest märtsi lõpuks 172,9 miljonit eurot, sellest märtsis 66,7 miljonit eurot. Selle aasta kolme kuu investeeringute väljamaksed olid oluliselt väiksemad kui eelneval aastal, kuna saastekvoodi müügist laekunud tulude arvelt ei ole veel tehinguid toimunud.
Riigi tegevuskuludeks kasutati kolme kuuga 226,2 miljonit eurot ehk 20,4% aastaks plaanitust. Märtsis kasutati sellest 84,5 miljonit eurot ehk 7,6% aastasest mahust. Selle aasta kolme kuu tegevuskulude maht on eelmise aastaga samal tasemel. Personalikulude väljamakseid tehti kolme kuuga 130,3 miljonit eurot ja majandamiskulusid 95,9 miljonit eurot.
Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 19,7 protsenti aastaks plaanitust ehk 197,5 miljonit eurot. See on ligi 38,3 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 120,6 miljonit eurot, mida on 27,8 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas märtsi lõpu seisuga 1,22 miljardit eurot. Märtsi lõpuks suurenesid riigi likviidsed finantsvarad kogumahus 0,25 miljardit eurot.
Veebruari lõpu seisuga oli valitsussektori eelarvepositsioon riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel puudujäägis 105,5 miljoni euroga (0,6% prognoositavast SKPst), mis on 39,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Suurem puudujääk tuleneb peamiselt heitmekvootide väiksemast müügitulust sellel aastal.
Rahandusministeerium
