Riigikohtu kolmeliikmeline tsiviilkolleegium ei jõudnud kolmapäeval ühe tsiviilkohtumenetluse arutamise raames ühisarvamusele, millisest piirist alates muutub riigilõivu tasumine liiga suureks ja seega ka põhiseadusevastaseks. Arutelu jätkatakse Riigikohtu üldkogus.
Avaldaja tasus seoses kohtuvaidlusega Hansa Liisinguga riigilõivu 145 000 krooni, kuid tema arvates oli ta maksnud 30 000 krooni rohkem, sest enne 1. jaanuarit 2009 kehtisid madalamad lõivumäärad ja praegused märksa kõrgemad määrad on tema arvates Põhiseadusega vastuolus. Avaldaja esitas seega Riigikohtusse taotluse, nõudes tunnistada nimetatud riigilõivumäär Põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ning tagastada apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõiv. Põhiseaduspärase riigilõivu suuruse määramisel tuleb hageja arvates lähtuda enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivumääradest.
Riigikohtu kolleegium oli ühte meelt, et kohustus tasuda ebaproportsionaalselt kõrget riigilõivu võib riivata PS §-s 32 ette nähtud omandipõhiõigust, arvestades seda, kui suurest osast oma varast pidi avaldaja loobuma, et riigilõivu tasuda. Samas ei ole kolleegium ühte meelt küsimuses, kas riivega võis kaasneda ka rikkumine.
Kolleegiumi liikmed olid eri meelt ka küsimuses, kas ebaproportsionaalselt suure riigilõivu tasumine apellatsioonkaebuselt saab riivata PS § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigust kohtu otsuse peale edasi kaevata. Seega on keskseks küsimuseks just võimalik edasikaebeõiguse riive.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis andis tsiviilasja läbivaatamiseks edasi Riigikohtu üldkogule.
