"Praegu maksavad inimesed (toidu)pakendite eest kolm korda: toodete ostuhetkel, jäätmeveoga ning maksumaksjatena Euroopa Liidule plastimaksu tasudes. Viimane neist on tasu nende plastpakendite eest, mis on jäänud ringlusse võtmata just seetõttu, et need on valmistatud materjalist, mida ei saa uueks materjaliks ümber töödelda," selgitas Soomlais kliimaministeeriumi kodulehel.

Eesti maksab Euroopa Liidu eelarvesse iga ringlusse jätmata plastpakendi kilogrammi eest 80 eurosenti, mis teeb 2022. aasta andmete põhjal kokku 24 miljonit eurot, mida makstakse maksutulust. "Seda ei maksa kinni ettevõtted, kuigi just nemad otsustavad, millistes pakendites oma tooteid poes müüvad," toonitas Soomlais. "Jäätmereformi järel kaob see ebaõiglus ning ettevõtted katavad pakendite maksustamise muudatustega selle kulu ise. Sellega rakendub ausamalt ka "saastaja maksab" printsiip," leiab ta. 

"Võib eeldada, et tootjad, kes ei plaani oma pakendeid paremaks muuta, peavad selle lisanduva kulu panema toote hinna sisse ning siis maksab ikka tarbija selle kinni. Kuid pakendimaksu tegelik eesmärk ongi, et tootja teeks valiku keskkonnasõbralikuma pakendi kasuks. Nii saavad ringlussevõetava pakendiga tooted turul konkurentsieelise ja tarbijal tekib poes võimalus teha keskkonnasõrbalikum valik ning hiljem kaob dilemma prügikasti juures," kirjeldas ringmajanduse osakonna juhataja.

Ta märkis, et Eesti toidutööstuses on juba praegu suurettevõtteid, kes liiguvad riiklikest või üleeuroopalistest roheeesmärkidest kiiremas tempos ning ka poelettidel on juba olemas tooteid, mille pakendid on 100 protsenti ringlussevõetavad, kuid nentis, et neid ei ole kaugeltki piisavalt.

Soomlais möönis, et suures osas Euroopas pakendimaksu praegu ei rakendata, aga mõnes riigis on see juba jõustunud ning paljud kavandavad seda. "Näiteks kehtib Hispaanias maks 0,45 eurot töötlemata pakendi kilogrammi kohta. Ka lõunanaabrid liiguvad meiega samas suunas. Läti regionaalarengu- ja keskkonnaministeeriumis on valminud eelnõu, millega kavandatakse järgmise aasta 1. juulist plastpakendid maksustada. Tasuda tuleb nii selliste plastpakendite eest, mis on küll ringlussevõetavad, kuid mida tegelikkuses ringlusse ei võetud, kui ka nende pakendite eest, mida ei saagi materjali omaduste tõttu ringlusse võtta," tõi ta välja. 

Ühtlasi plaanib riik Soomlaisi sõnul jäätmemajandusse teha järgnevatel aastatel ligikaudu 60 miljoni eurose rahasüsti, mille eest saab tõhustada kogumissüsteemi ja luua sortimis- ja käitlusvõimsusi Eestis.