Samuti tegi liit ettepanku kaotada toitlustusteenuste erisoodustusmaks. Ettepanekute läbiminek looks liidu teatel sadu uusi töökohti.
"Eesti toitlustusettevõtete konkurentsivõime on madal ning toidukultuuri arengul tugev pidur peal," ütles EHRL-i juhatuse esimees Feliks Mägus.
Ta lisas, et nimetatud maksumuudatused aitavad sektori konkurentsivõimet oluliselt tõsta. "Lisaks toovad need maksumuudatused kaasa toitlustussektori käibe ja efektiivsuse kasvu, investeerimisjulguse, mitmeid uusi toitlustuskohti ja hulgaliselt uusi töökohti. Eesti on kiiresti tööpuudust vähendanud, kuid vaatamata sellele oleme tööpuuduses Euroopa meistrid. Seda just teenindussektori ja toitlustamise madalseisu tõttu."
Mägus märkis, et positiivseid näiteid pole vaja kaugelt otsida – Soomes vähendati toitlustusteenuste käibemaksumäära eelmise aasta 1. juulil ning sealne toitlustussektor on märkimisväärselt elavnenud.
Liit tegi aasta tagasi riigikogule sama ettepaneku. EHRL-i juhatuse liige Andres Peets lisas, et aastaga pole midagi paremuse poole liikunud. "Endiselt on kolmandik sektori ettevõtetest negatiivse krediidireitinguga – see on kõikidest sektoritest kõige halvem olukord. EHRL ei kutsu oma ettepanekuga üles lõbutsemise soodustamisele – nii käibemaksu alandamine kui ka erisoodustusmaksu kaotamine tuleks kõne alla vaid toidu, mitte alkoholi puhul."
"Samuti ei kutsu me üles vastuollu minema Euroopa tavade ja seadustega – toitlustusteenustele kehtib maksusoodustus ühel või teisel kujul täna peaaegu pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides," lisas Peets.
BNS
