EUObserver kirjutab, et Euroopa Liit on teinud nn finantsmaksu ehk väärtpaberitehingute maksu kehtestamisel edusamme. Euroopa Komisjon teatas teisipäeval, et on välja kujunenud 11 riigist koosnev ja seda maksu pooldav ühtne grupp, kelle hulgas on ka Eesti. Ja seda pärast pikki nääklusi kõigi EL maade vahel.
EUObserveri teatel ühines Eesti grupiga teisipäeval hilja, olleski selle 11 osaline - Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Portugali, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania kõrval. Maksu kehtestamine vajab siiski endiselt EL 27 liikmesriigi enamuse heakskiitu. kuid ühtse tuumikrupi moodustumine tähendab, et see peaks jõudma hääletusele Euroopa Parlamendis.
Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Semeta on seda maksu nimetanud ausa maksu eeskujuks ning see peaks tema arvates ühtlasi aitama ohjeldada kasiinomajandust, mis põhjustas 2008. a alanud finantskriisi.
Kuidas kasutataks maksust laekuvaid tulusid, on veel segane. Üks idee on suunata see EL finantsmehhanismide kaudu probleemsete riikide nagu näiteks Kreeka või Hispaania, olukorra stabiliseerimiseks.
Väärtpaberimaksu idee ulatub tagasi 1972. aastasse, mil Nobeli laureaat Jemes Tobin esines ettepanekuga väärtpaberispekulatsiooni pealt maksu koguda. Mõned riigid on väärtpaberimaksu eri vorme isegi juurutanud, kuid üle-euroopalise väärtpaberimaksu idee on põrkunud Inglismaa, Malta, Rootsi, Iirimaa, Luksemburgi jt riikide vastuseisule, kes kardavad, et see maks peletab väärtpaberikaubanduse ja finantsvahenduse nende riigist lihtsalt minema. Samas on suhteliselt suur tõenäosus, et isegi kui maksu kehtestamine ei leia EL enamuse heakskiitu, võidakse seda nimetatud 11-liikmelises grupis siiski asuda ellu viima.
Kui suur maks tuleks, on siiani segane, ilmselt ei ületaks see 0,1 protsenti. Kui see maks kehtiks aga kogu ELs, oleks arvestatav saadav tulu umbes 57 miljardit eurot aastas.
