Artikkel analüüsib kohtupraktikat Tallinna territooriumil kaubandusliku teabe eksponeerimise maksustamise seisukohalt, kuid üldised põhimõtted on kohaldatavad ka teistes omavalitsustes ning mõjutavad ennekõike ettevõtjaid, kes eksponeerivad kaubamärki või hinnateavet oma majandus- või kutsetegevuse koha juures või majandus- või kutsetegevuse koha ehitisel.
Tallinnas on reklaamimaks kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009. a määrusega nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ (edaspidi määrus) ning on reklaamimõiste ja erandite osas reklaamiseaduses sätestatuga identne. Määruse kohaselt loetakse Tallinnas reklaamiks teave, mis on avalikustatud mistahes üldtajutaval kujul tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise eesmärgil. Kaubandusliku teabe mõiste tuleneb aga kaubandustegevuse seaduse §-st 10, mille kohaselt on kaubanduslikuks teabeks tähistus ärinimega, tegevuskoha liigiga, kaubamärgiga, domeeninimega aga ka müügikohas antav teave kauba või teenuse kohta.
Üldreeglina kaubanduslikku teavet reklaamimaksuga ei maksustata, kuna selle eksponeerimine on ettevõtjale seaduse alusel kohustuslik ning seetõttu on nii reklaamiseaduses kui ka määruses ettenähtud erandid. Ometi on olukordi, kus ettevõtja eksponeerib kaubamärki või kauba hinda ja teenuste loetelu (ehk kaubanduslikku teavet) müügikoha läheduses või müügikoha aknal ja hiljem avastab, et tal on tekkinud maksukohustus.
Artikkli lugege edasi e-ajakirjast Raamatupidamisuudised PLUSS N2 2012 (kättesaadav ajakirja Raamatupidamisuudised tellijatele)
