1000 kirja saadetakse nendele juriidilistele isikutele, kes maksavad oma
töötajatele oluliselt madalamat palka võrreldes piirkonna- ja
tegevusala keskmisega. See võib viidata mitteametlikele väljamaksetele.
Lisaks saadetakse 300 kirja neile ettevõtetele, kelle puhul ameti
riskianalüüs näitab käibe varjamise või fiktiivsete arvete kasutamise
riski.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel sai 2010. aastal 13% Eesti
töötajatest palka, millelt jäeti ettenähtud maksud osaliselt või
täielikult maksmata. Ümbrikupalkade maksmisest tulenev maksukaotus oli
2010. aastal 141,6 miljonit eurot. Maksuhalduri hinnangul jääb nende
1300 ettevõtte puhul riigieelarvesse aastas laekumata hinnanguliselt
30,2 miljonit eurot.
Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik:”
Märgukirjadega anname vaatluse alla võetud ettevõtetele kindla aja
jooksul võimaluse oma maksukäitumist parandada. Nende suhtes, kes pärast
kirja saamist ei paranda oma maksualast käitumist ega suuda põhjendada
oma majandustegevust selliste majandusnäitajatega, alustame maksude
tasumise ja arvestamise kontrollimist. “
Märgukirjade saatmine on üks meede Maksu- ja Tolliameti kontrolli
tegevussuunas ja mitteametlike palkade maksmise tõkestamises.
Maksuhalduri eesmärk on maksude tasumise õigsuse kontrollimise kõrval
ennetada ka maksuseaduste rikkumist ja kasvatada maksumaksjate
õiguskuulekust. Selle asemel, et esimese meetmena koormata ettevõtteid
maksurevisjonide ja süüteomenetlustega, antakse neile esmalt võimalus
ise oma majandustegevus seadustega kooskõlla viia.
MTA
