„Kümne aasta pärast on Eesti teedel prognooside järgi 85 000 elektriautot ja 2040. aastaks moodustavad need juba poole kogu autopargist,“ ütles arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane.
Raporti järgi väheneb 2030. aastaks aktsiisi aastane laekumine seega enam kui viiendiku võrra, aastaks 2040 aga juba 185 miljoni euro võrra. Lisaks aktsiisituludele kahaneb ka kütuselt laekuv käibemaksutulu.
Kui elektrisõidukite kasutuselevõtt on arvatust kiirem, kahaneb maksubaas veelgi kiiremas tempos,
märkis Uku Varblane.
„Seega ei ole elektrisõidukite laiema leviku korral praeguse transpordimaksustamise loogikaga võimalik jätkata. Kütuseaktsiisi laekumise kahanemist võiks asendada autode registreerimis- ja aastamaksud, aga energiasäästu eesmärgil võiks olla veelgi mõjusam erasõidukite läbisõidupõhine maksustamine,“ lisas Varblane.
Varblase sõnul vähendab taastuvatest allikatest pärinevat elektrit tarbivate sõidukite kasutamine küll kasvuhoonegaaside emissioone, kuid vaid sellest ei piisa.
„Autoliikluse suurt ruumivajadust koos kõige kaasnevaga elektriajam ei lahenda. Keskkonnakoormuse vähendamiseks peaks autosõit olema vähem individuaalne ja rohkem kollektiivne, samuti eelistama võimalusel ühistransporti või teisi säästvamaid liikumisvõimalusi,“ märkis Varblane, kelle sõnul jäävad lahendamata ka energiamahukuse, liiklusohu, rehvide ja teekatte kulumisega kaasnevate peenosakeste probleemid.
„Näiteks Läänemere üks peamine mikroplastiallikas on autorehvide kulumine,“ märkis Varblane.
Arenguseire keskuse uuringusuuna lõppraportit pealkirjaga „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“ tutvustatakse veebiesitlusel 25. mail algusega kell 11. Esitlust saab otseülekandena jälgida Facebooki vahendusel leheküljel bit.ly/3fEtjF4 ja veebilehelt https://bit.ly/3wnr3sz.
Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
