Kõige olulisem on muudatus, mis võib eelnõud kiiresti lugedes jääda kahe silma vahele. Nimelt planeeritakse muuta tulumaksuseaduse § 50 lõiget 11, mis sätestab saa­ dud dividendide arvel makstud dividendidele tulumaksu­ vabastuse tingimused (nn vabastusmeetod). Muudatuse kohaselt kavatsetakse tunnistada alates 1. juulist 2020 keh­ tetuks punktid 1 ja 2 ja muuta punktide 3 ja 4 sõnastust.

Mis täpselt muutub?

Kui Eesti äriühing saab (omades seejuures osalust üle 10%) praegu dividende Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (või Šveitsi) äriühingult, siis nende saadud dividendide arvel makstud dividendidele kohaldatakse tulumaksu­ vabastust ilma kohustuseta tõendada tulumaksu kinni­ pidamist saadud dividendidelt või dividendide aluseks olnud kasumiosa tulumaksuga maksustamist. Oluline
on praegu tõendada, et dividendide maksja oli vastavas riigis maksuresident ja tulumaksukohustuslane. Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikideks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ja 3 EFTA riiki.

Muudest riikidest (nn mittelepinguriigid, näiteks USA, Venemaa, Singapur, jne) saadud dividendide arvel maks­ tud dividendide suhtes kohaldus tulumaksuvabastus aga üksnes juhul, kui saadud dividendid või selle maksmise aluseks olnud kasumiosa oli tulumaksuga maksustatud. Tasutud tulumaks tuli deklareerida TSD lisa 7 koodil 7260, võttes aluseks vastava tõendi.
 
Maksuvabastuse eesmärgiks mõlemal juhul on vältida topeltmaksustamist, kuid Rahandusministeeriumi hin­ nangul asjaolu, et äriühing on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis maksuresident ja tulumaksu­ kohustuslane, ei taganud piisavalt, et dividendid või nende aluseks olev kasumiosa oli tulumaksuga vastavas riigis tulumaksuga maksustatud, mistõttu tekkis olukordi, kus tulumaksuvabastust kohaldati Eestis ka sellisele dividendi­ le, mida polnud eelnevalt maksustatud (kas läbi tulumaksu kinnipidamise dividendide väljamaksmisel või dividendide maksmise aluseks oleva kasumiosa maksustamise).

Edaspidi on seega maksuvabastuse tingimused ühtlustatud ega sõltu enam sellest, millisest piirkonnast (lepinguriik või mittelepinguriik) pärit äriühingult on dividendid saa­dud. Osalusnõue (vähemalt 10%) jääb kehtima.

Probleemiks üleminekusätte puudumine

Hetkel puudub eelnõust üleminekusäte nende dividendide osas, mida residendist äriühing on Euroopa Majanduspiir­ konna lepinguriigi, sh Eesti, äriühingult minevikus saanud ja mida saadakse veel enne 1. juulit 2020, kuid mida ei ole veel edasi jaotatud või jõutud jaotada. Sellise dividendi­ summa maht võib olla märkimisväärne. Mõistlik oleks keh­ testada üleminekusäte, sest paljudel juhtudel võib maksu­ maksjal olla kas keerukas või võimatu tuvastada, millise kasumiosa arvel jaotatakse dividende ning mis riigis ja
kelle tasandil tulumaksu kinni peeti/tasuti.

Üleminekusätte sisuks võiks olla, et tulumaksuseaduse § 50 lõiget 11 punkti 3 kohaldatakse neile väljamaksetele, mille aluseks olev dividend on saadud alates 1. juulist 2020. See võimaldaks rakendada „vanadele“ lepinguriigist pärit dividendidele praegu kehtivaid nõudeid ja „uutele“ saadava­ tele dividendidele juba uusi nõudeid. Sarnase põhimõttega üleminekusätet on minevikus peetud vajalikuks – tulu­ maksuseaduse § 61 lg 48 kehtestati2, kui 1. novembril 2016 jõustusid vabastusmeetodi rakendamise piirangud, mis sätestati § 50 lõigetes 13 ja 14.

Muud eelnõuga kavandatavad olulised muudatused

Muudetakse tulumaksuseaduse § 29 ja 40, et reguleeri­ da välismaiste renditöötajate (mitteresidentide) Eestis töötamisest teenitud palgatulu ja sellega võrdsustatud tulu maksustamist ja tulumaksu kinnipidamiskohustust.

Eesti tööandjaid puudutab muudatus juhul, kui kasutatak­ se välismaist renditööjõudu, sest eelnõu kohaselt pannakse kasutajaettevõte vastutama tulumaksuvõla eest solidaar­ selt mitteresidendiga olukorras, kus mitteresident, kes on andnud oma töötajad rendile Eesti kasutajaettevõttele, ei täida tulumaksu kinnipidamise kohustust Eestis töötamise eest makstavalt tasult.

Muudatuse tulemusena tekib Eestil õigus renditöötajana Eestis töötava mitteresidendi töötasu ja sellega võrdsusta­ tud tasu maksustada alates päevast, mil renditöötaja Eestis tööle asus. Muudatus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2020.

„Hübriidsed ebakõlad“

Kehtestatakse tulumaksuseaduses reeglid, mis aitavad tõkestada topeltmittemaksustamist (nn „hübriidsed eba­ kõlad“). Tulumaksuseadust täiendatakse seetõttu uue peatükiga 102 (§­d 546­549), millega võetakse üle direktiivist

2017/952 tulenevad hübriidsete ebakõlade vastased meet­med. Muudatus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2020.

DAC 6 hakkab muutuma reaalsuseks

Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mis avalda­ vad olulist mõju praktiseerivatele maksunõustajatele. Eestis tegelevad maksunõustamise kui ärivaldkonnaga peaasjali­ kult audiitorühingute, sh PwC, maksuosakonnad, maksuõi­ gusele spetsialiseerunud advokaadid ja ­bürood ja juristid.

DAC 6 sisust kirjutasime põhjalikult 2018. a juuli/augusti maksuteates.

Eelnõu näeb ette, et piiriüleste maksuskeemide väljatöö­ tamise ja rakendamisega seotud maksunõustajad peavad osutatud teenuse kohta teavet koguma ning alates 1.07.2020 esitama Maksu­ ja Tolliametile teavet piiriüleste skeemide kohta, millel võib olla oluline mõju maksustamisele, finants­ kontode alasele teabevahetusele või tegelike kasusaajate tuvastamisele. Eesmärgiks on võidelda piiriülese agressiivse maksuplaneerimise vastu.

Kavandatakse kehtestada ka loetelu piiriüleste skeemide kriteeriumidest, mis viitavad maksustamise, finantskonto­ de alase teabevahetuse või tegeliku kasusaaja tuvastamise vältimise ohule.

Allikas: Pricewaterhouse