26.03.2013 Teisipäev

Direktiiv 2011/7/EL – mis muutub ettevõtjatevaheliste maksete hilinemise osas?

Triinu HIOB Lembit Tedder Triinu Hiob,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo LAWIN

Lembit Tedder,
jurist,
Advokaadibüroo LAWIN

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, mille eesmärk on võidelda ettevõtjatevaheliste maksete hilinemise vastu.

Riigikogu võttis kolmapäeval, 20. märtsil vastu võlaõigusseaduse muudatused, millega võeti üle direktiiv 2011/7/EL. Muudatused puudutavad suurt osa majandus- ja kutsetegevuses ehk eeskätt äriühingute vahel tehtavaid tehinguid ning on seega praktilise tähtsusega paljude ettevõtjate jaoks. Direktiivi ja võlaõigusseaduse muudatuste eesmärk on võidelda ettevõtjatevaheliste maksete hilinemise vastu. Muudatused jõustuvad peale presidendi poolt väljakuulutamist ja Riigi Teatajas avaldamist.

Järgnevas loetelus juhime tähelepanu olulisematele seadusemuudatusest tulenevatele punktidele. Need muudatused kehtivad üksnes majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahelistes suhetes, välja arvatud senisest kõrgem viivisemäär, mis kohaldub ka suhetes tarbijatega.

  1. Maksetähtajad. Reeglina ei või pooled kokku leppida pikemas kui 60-päevases maksetähtajas. Maksetähtaega arvutatakse alates arve kättesaamisest; kauba, teenuse või muu hüve saamisest; kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmisest või ülevaatamisest. Pikemat maksetähtaega võib kohaldada vaid erikokkuleppel, kui see on võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
  2. Vastuvõtmistähtajad. Reeglina ei või pooled kokku leppida pikemas kui 30päevases kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmise või ülevaatamise tähtajas. Piirang kehtib juhul, kui maksetähtaja kulgemine on seotud kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmise või ülevaatamisega. Pikemat vastuvõtmise või ülevaatamise tähtaega võib kohaldada vaid erikokkuleppel, kui see ei ole võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
  3. Viivisemäär. Seadusjärgse viivise määr suureneb 1% võrra. Peale muudatuste jõustumist on seadusjärgseks viivise määraks 8,75% aastas. Seadusjärgset viivist kohaldatakse üksnes siis, kui puuduvad erikokkulepped viivise määra osas.
  4. Viivise nõudmise õigus. Viivisenõue kuulub rahuldamisele ainult juhul, kui võlgnik vastutab rikkumise eest. Seni kehtinud seaduse järgi võis viivist nõuda ka siis, kui võlgnik rikkumise eest ei vastutanud.
  5. Viivise piiramine või välistamine. Seadusjärgse viivise nõudeõigust piiravate kokkulepete sõlmimine ei ole lubatav, kui see on võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Viivise nõudeõiguse välistamise kokkuleppe on tühine.
  6. Sissenõudmiskulud. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult 40 eurot sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Hüvitise nõudeõigus tekib viivise nõude eelduste täitumisel. Seadusemuudatuse kohaselt ei ole hüvitamise nõudeõiguse välistamine või seadusjärgse hüvitise piiramine lubatav, kui see on võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Pooled võivad erikokkuleppel hüvitist suurendada.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes