2010. aasta jaanuarist jõustusid äriseadustiku muudatused, mille järgi
on enamik Eesti äriühinguid kohustatud esitama majandusaasta aruandeid
digitaalselt äriregistri ettevõtjaportaali aruandluskeskkonna kaudu.
Muudatuse põhjus peitub justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud
eelnõu seletuskirja järgi selles, et XBRL (eXtensible Business
Reporting Language) abil saab mugavalt, kiiresti ja tõhusalt laadida
andmeid mitmetest raamatupidamisprogrammidest ning XBRL-i andmete
laadimine tagab ühtlasi aruannetes sisalduvate andmete täpsuse.
Kuigi neile ettevõtjatele, kellel puudub ligipääs aruandluskeskkonda,
on jäetud võimalus veel sel aastal aruanne notari kaudu esitada,
hinnatakse ülemineku kohustuslikkust üldiselt liiga järsuks. Riigi soov
andmete käitlemise lihtsustamiseks on mõistetav ning tõenäoliselt on
muudatus pikemas perspektiivis kasulik, eelkõige väikeettevõtjatele.
Arvestades aga uue aruandlussüsteemi omapära, oleks Soraineni arvates
iseenesest mõistetav, et kõrgendatud digitaalnõuete sisseviimine
toimuks laiemapõhjalise teavituskampaania kaudu või vähemalt
interaktiivsete süsteemitutvustuste ning videote abil.
Muudatused puudutavad kõiki äriühinguid, mittetulundusühinguid ja
sihtasutusi, v.a. neid ettevõtteid ja majandusüksusi, mille
aruandeperiood algas enne 1. jaanuari 2009 või mille suhtes kehtib
teistsugune kord. Kuivõrd muudatus puudutab tuhandeid ettevõtteid, ei
piisa üksnes äriregistri internetikeskkonnas toodud selgitustest.
Kuidas aruannet esitada?
Aruannete esitamisel tuleb järgida majandusaasta aruande taksonoomiat
ja kasutada XML-i põhist informatsiooni edastamise platvormi XBLR.
Aruandluskeskkonda saab sisse logida nii ID-kaardiga, mobiili-ID-ga kui
ka Internetipanga kaudu. Samuti on võimaldatud juurdepääs ka Belgia,
Portugali ja Soome ID-kaardi omanikele ning Leedu mobiil-ID kaudu.
Juhatuse liikmed (liige) saavad laadida finantsandmeid üles otse
aruandluskeskkonda, kusjuures juhatuse liige võib volitada teist isikut
(nt raamatupidajat) enda eest andmeid esitama. Volituse andmete
laadimiseks võib teha ettevõtjaportaali kaudu või allkirjastada vastava
volikirja notari juures.
Kui andmed on aruandluskeskkonda sisestatud, saab koostatud aruandest
luua PDF-aruande, mille peavad digiallkirjastama kõik juhatuse liikmed.
Teine võimalus on PDF-aruanne välja trükkida, allkirjastada ja esitada
uue skaneeritud failina koos XBRL andmetega aruandluskeskkonda.
Need juhatuse liikmed, kellel puudub juurdepääs aruandluskeskkonda
ID-kaardi, pangalingi või mobiili-ID kasutamise võimatuse tõttu, saavad
notari juures allkirjastada volikirja, millega antakse teisele isikule
juurdepääs andmete sisestamiseks.
Kas on ka alternatiive ja erandeid?
Seadus loob erandi üleminekuperioodiks ehk aastaks 2010, mille jooksul
äriühingutele, kelle majandusaasta algas 1. jaanuaril 2009
võimaldatakse esitada allkirjastatud majandusaasta aruanne nii
elektrooniliselt kui ka paberkandjal notarile, kes edastab dokumendid
äriregistrile. Kui te ei tea täpselt, kas uus kord teie ettevõtte kohta
kehtib või te ei ole päris kindel, kuidas aruannet sel aastal esitama
peaks, tasub kindlasti võtta ühendust oma nõustajaga.
XBRL formaadis ei ole aruannet kohustatud esitama saldoandmike
esitajad, konsolideeritud aruande esitajad, filiaalid ning
rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid järgivad ettevõtjad, kel
lubatakse aastal 2010 esitada oma aruanne veel PDF või RTF formaadis.
Muud olulised muudatused
- Äriühingu nõukogu ei ole enam kohustatud majandusaasta aruandeid allkirjastama, kuid endiselt kehtib kohustus koostada ja esitada majandusaasta aruande kohta üldkoosolekule kirjalik aruanne.
- Audiitori andmed sisestab ühing aruandluskeskkonda vastavalt üldkoosoleku otsusele.
