Danilovi sõnul on täiesti kindel, et ainult ravikindlustusmaks tööjõumaksuna, nagu see praegu on, ei ole tervishoiu rahastamiseks jätkusuutlik.
Danilovi sõnul toob Maailma Tervise Organisatsiooni ja Londoni majanduskooliga koostöös koostatav analüüs välja, et ravikindlustuse vallas ei tuleks näiteks pensione mitte niivõrd maksustada, vaid pensionäride pealt võiks hakata maksma mingit pearaha teatud summa ulatuses riigieelarvest.
"See eeldab muidugi teiste maksude suurendamist. Analüüsis on räägitud erinevate aktsiiside ja muude kaudsete maksude tõstmisest. Kaalutakse kõiki võimalusi ja erinevaid variante, lahatakse näiteks ka dividendide maksustamise küsimust," lisas Danilov Postimehele.
Tema sõnul patsiendi omafinantseeringu suurendamisele koostatav analüüs ei rõhu, sest Eesti patsiendi omaosalus on juba praegu Euroopa keskmise lähedal.
Danilovi sõnul on praegu kõige rohkem kärbitud eriarstiabi ning järgmine kärpekoht on ajutised töövõimetushüvitised. 100 miljoni ulatuses on kärbitud ka ravimite kompenseerimist. "Peab ütlema, et kvaliteediprobleemi pole meil veel tekkinud. Aga ambulatoorsed järjekorrad on pikenenud kaheksa kuni kümme protsenti. Õnneks statsionaarse ravi järjekorrad veel pikenenud ei ole," kirjeldas Danilov kärbete tagajärgi.
Haigekassa juht tunnistas, et tänavu tuleb reservist kasutusele võtta 200 miljonit krooni ning järgmiseks aastaks prognoosib haigekassa reservi kasutamist 580 miljoni krooni ulatuses.
