"Maksude optimeerimise vältimiseks tuleks taastada ettevõtte tulumaks. Antud juhul pean silmas seaduse piires optimeerimist – mõne ettevõtte kasumi jaotamist ehk dividendide väljamaksmist nii, et Eesti riigile ei laeku sentigi tulumaksu," ütles ABB Eesti juht Bo Henriksson tööandjate keskliidu teatel.
Tulumaksu taastamise eeldus on tema sõnul sotsiaalmaksu määra alandamine või teatud tüüpi kulude mahaarvamine kasumimaksust. Samas märkis Henriksson, et suurendada tuleks käibemaksu. "Kui räägime soodsast ettevõtluskeskkonnast, peab riigi eesmärk olema otseste maksude vähendamine ja kaudsete maksude suurendamine," rääkis ta.
Kaupmeeste liidu juhi Riin Savi hinnangul tuleks langetada sotsiaalmaksu, mis aitaks tema hinnangul kaasa osaajaga tööjõu värbamisele ja suurendaks paindlikkust tööjõuturul. "Teiseks [tuleks] pikendada töötaja tervisekontrolli saatmise ajaperioodi – praegu peab tööandja saatma töötaja tervisekontrolli ühe kuu jooksul –, meie ettepanekul võiks see kohustus tekkida pärast katseaja lõppemist," ütles ta keskliidu teatel.
Peamiselt Tallinna Kaubamaja Grupi kontserni ettevõtetesse investeerinud valdusfirma NG Investeeringud juhi Jüri Käo hinnangul tuleks samuti tööjõumakse langetada. "Probleem on kõrged tööjõumaksud ja /…/liiga kiired tööjõukulude tõusud. Sotsiaalmaksu vähendamine 0,5 protsenti +0,5 protsenti on parem kui mitte midagi, aga ilmselgelt mitte piisav," rääkis ta tööandjate keskliidu teatel.
Tööandjate keskliit tutvustas esmaspäeval liidu koostatud niinimetatud majandusspidomeetri hinnangut. Küsitluses osalenud ettevõtjate hinnangul on Eesti majanduse olukord stabiilne, ent jääb potentsiaalile alla. Valitsuse tegevus on ettevõtjate hinnangul pigem negatiivne, ehkki valitsus "on muutunud avatumaks" ja püüab ettevõtjatega rohkem suhelda, teatas liit.
