Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on uuest aastast 2700 eurot aastas ehk 225 eurot kuus. Laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu määr on 1848 eurot eurot ehk 154 eurot kuus teise ja iga järgneva kuni 17 aasta vanuse lapse eest. Füüsilise isiku tulust tehtav mahaarvamine on 1200 eurot kalendriaastas, teatas rahandusministeerium.

Järgmise aasta tulude põhjal makstakse 2017. aastal madalapalgalistele välja täiendav tagasimakse. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes 2016. aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul. 2017. aastal makset taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro.

Aktsiisimääradest muutub 1. jaanuarist maagaasi aktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Teised muutused toimuvad mõnevõrra hiljem: alkoholiaktsiis tõuseb 15 protsenti 1. veebruarist,innanguliselt tähendab see näiteks poole liitri õlle kolmeprotsendilist hinnatõusu ja liitrise viinapudeli üheksaprotsendilist hinnatõusu.

Tubakaaktsiis tõuseb 8 protsenti 1. juunist; sigaretipaki keskmine hind kallineb seeläbi 2016. aastal 3,26 euroni. Bensiinide aktsiisimäär tõuseb 10 protsenti 1. veebruarist, bensiiniliitri hinda mõjutab see praeguse maailmaturuhinna juures umbes 5 sendi võrra. Diisli ja kerge kütteõli aktsiisimäär tõuseb 14 protsenti samuti 1. veebruarist, diislikütuse liitri hinda mõjutab see järgmisel aastal umbes 6,6 senti.

Rahandusministeeriumi eelnõudest jõustub uuest aastast ka uus raamatupidamise seadus, millega mikroettevõtjad peavad edaspidi koostama vaid kaks põhiaruannet: lühikese bilansi seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ning kasumiaruande. Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt 9 lisa.

Lisade täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Jätkuvalt on väikeettevõtjad kohustatud koostama ja avalikustama tegevusaruande. Edaspidi ei nõuta mikro- ja väikeettevõtjatelt rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Uusi nõudeid kohaldatakse aruannetele, mille aruandeperiood algab 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

Auditi kohustuse piirmäärasid tõstetakse kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Uusi piirmäärasid kohaldatakse 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannete suhtes. Muudatuse tulemusena väheneb kindlustandvate audiitorteenuste arv Rahandusministeeriumi hinnangul 1335 töövõtu võrra.

Kehtima hakkab ka uus kindlustustegevuse seadus, mille aluseks on Euroopa Liidu kindlustusjärelevalve reform. Seadus sätestab, et kindlustusandjal peavad olema nõuetekohaseks tegutsemiseks vajalikud vahendid ja kogemused, ettevõtte juhtimine tuleb korraldada läbipaistvalt ja tõhusalt ning võtmetöötajad peavad vastama kindlatele nõuetele. Seaduses on kirjas ka uued avalikustamisnõuded, mis parandavad kindlustusturu läbipaistvust ning järelevalvemehhanismid, mis aitavad kaitsta klientide huve. Lisaks täpsustakse nõudeid kindlustusvahendajatele.

Aasta alguses jõustuvad ka tagatisfondi seaduse muudatused, millega nähakse panga võimaliku pankroti korral hoiustajatele ette senisest suurem kaitse. Jätkuvalt tagatakse hoius koos intressidega kuni 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta ühes pangas ja see põhimõte ei muutu.

Uuendusena aga sätestatakse, et kui isik on vahetult enne panga pankrotti võõrandanud kinnisvara, siis tagatakse selle võõrandamisest saadud vahendid täiendavalt eelnimetatud 100 000 eurole veel 70 000 euro ulatuses. Teise olulise asjana nähakse ette, et alates 2016. aasta 31. maist tuleb panga pankroti korral hüvitised välja maksta seitsme tööpäeva jooksul praeguse 20 tööpäeva asemel.

Uuest aastast saavad enese hasartmängu mängimist piirata ka klassikalise loterii ostjad ning spordiennustuses osalejad. Avalduse õnnemängu, spordiennustuse või klassikalise loterii mängimise piirangu panemiseks saab teha mängukohtades ning maksu- ja tolliameti e-keskkonnas või büroodes.