Sotsiaalministeeriumi andmetel on keskmine hüvitis jätkanud tänavu
kasvamist. Jätkuvalt on suurenenud ka enam kui 15.000-kroonist
vanemahüvitist saavate lapsevanemate osakaal. Samuti on kasvanud
järjestikuste sündide arv.
Seaduse järgi on vanemal õigus saada hüvitist varasema lapse
vanemahüvitise ulatuses juhul, kui laste sündimise vahe ei ole üle 2,5
aasta.
Rahandusministeeriumi teisipäeval avalikustatud andmetel on üheksa kuuga
välja makstud 85,7% eelarves vanaemahüvitisteks kavandatud
summast. Keskmiselt kulub kuus umbes 225 miljonit krooni. Septembris
kulus vanemahüvitistele 230,4 miljonit krooni.
Kui mullu üheksa kuuga kulus vanemahüvitistele 1,74 miljardit krooni, siis tänavu samal ajal 2,03 miljardit krooni.
Kui vanemahüvitiste maksmine jätkub samas tempos, siis võib hüvitiste
kulu ületada eelarves kavandatud summa enam kui 300 miljoni krooni
võrra.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Jana Rosenfeld selgitas BNS-ile, et
vanemahüvitise prognoosimisel arvestati 2009. aasta esimese poolaasta
keskmise palga andmete ning keskmise palga prognoosidega järgnevateks
aastateks.
Kui 2008. aasta jooksul määratud vanemahüvitiste keskmine summa oli 9421
krooni, siis 2009. aasta jooksul määratud summa 11.614 krooni.
Vanemahüvitise saajate seas on kasvanud üle 15.000 krooni kuus hüvitist
saajate arv.
Kui 2008. aastal moodustasid kõikidest vanemahüvitise saajatest üle
15.000 krooni saajad umbes 15 protsenti, siis 2009. aastal ligi
veerandi.
"Keskmist hüvitist mõjutab ka järjestikuste laste sündide arvu kasv – hüvitist makstakse esimese lapse järgi," lisas Rosenfeld.
Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele
jäämisest on täitunud 575 päeva, sellest 140 päeva on rasedus- ja
sünnituspuhkust ja 435 päeva vanemahüvitist.
Vanemahüvitise miinimumsuurus on praegu alampalk ehk 4350 krooni ja ülempiir 2009. aasta kolm keskmist palka ehk 35.316 krooni.
BNS
