KredExi tellimusel valmis Tallinna Tehnikaülikoolis uuring, mis näitas, et küttekulude jaotamisel küttekulu jaoturitega - allokaatoritega - oleks mõistlik kasutada püsi- ja muutuvkulude suhet 70/30%.
Uuringu eesmärgiks oli välja töötada juhendmaterjal korterelamutele, mille abil on võimalik kütteenergia tarbimist vähendada tarbijate parema teavitamise kaudu, tuginedes küttekulude individuaalsele jagamisele.
Allokaatorite muutuv- ja püsikulude suhte ning korteri asendist sõltuva parandusteguri leidmiseks analüüsiti korterite kaupa olemasolevate valimisse kuuluvate hoonete reaalseid küttekulu andmeid.
Uuringu tulemuste laiemaks kasutamiseks tehti võrdlevad arvutused renoveerimata, osaliselt ja kompleksselt renoveeritud korterelamute näitel. Kompleksselt renoveeritud hoones sõltub korteri kütteenergia erikulu vähem korteri asukohast kui osaliselt renoveeritud hoone puhul.
Lisaks püsi- ja muutuvkulude suhtarvudele töötati uuringu põhjal välja ka korteri asukohast sõltuvad parandustegurid, mida on võimalik ühistutel rakendada, et oleks tagatud küttekulu väiksem sõltuvus korteri asukohast.
Energiasimulatsioonide abil leiti, kui palju mõjutab kinnikeeratud termostaatventiilidega korter ümbritsevate korterite küttekulusid ning kui madalale langevad selles korteris
sisetemperatuurid kütteperioodi jooksul. Lisaks uuriti olukordi, kus üksikutes korterites hoiti sisetemperatuure +19 °C ja +23 °C. Analüüsiti renoveeritud ja renoveerimata varianti, kusjuures nende puhul tehti omakorda analüüs hoone keskel ja nurgas asetsevate korterite kohta. Kõigil juhtudel suurendas ühe korteri kütmata jätmine märkimisväärselt
ümbritsevate ruumide küttekulusid. Kui hoone keskel asuv korter suutis mõjutada ümbritsevate korterite küttekulusid kuni 25−30%, siis nurgakorteri mõju ulatus lausa 75%-
ni. Kõige suurem mõju oli korterite vahel, mis asusid üksteise kohal. Soojustatud hoonetes sõltusid korterite küttekulud üksteisest rohkem kui renoveerimata hoonetes.
Ala- või üleköetud üksiku korteri mõju kogu hoone soojustarbimisele on suhteliselt väike. Hoone keskel asuva korteri puhul suurenes või vähenes hoone soojustarbimine ainult
kuni 30%, võrreldes selle korteri küttekulu muutusega, ja soojustatud hoones polnud nurgakorteri mõju summaarsele küttekulule märkimisväärselt suurem. Ainult renoveerimata hoones asuvas nurgakorteris oli korteri küttekulu muutus võrreldav kogu hoone küttekulu muutusega, kuid selgi juhul ei ulatunud muutuste suhe märkimisväärselt üle 60%.
Soojustatud majas liigub soojus hoonesiseselt lihtsamalt kui hoonest välja ning seetõttu on soojapidavas hoones üksiku korteri mõju kogu küttetarbele suhteliselt väike.
Uuringuga tervikuna saab tutvuda siin.
