2011. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve tulud kulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 163,9 miljoni euroga. 2010. aastaga võrreldes kasvasid nii valitsemissektori tulud kui ka kulud. Kogutulud kasvasid 6,3 miljardi euroni (7%) ning kogukulud 6,1 miljardi euroni (5%). Ainsa tululiigina vähenesid omanditulud, peamiselt riigile makstud dividendide vähenemise tõttu.
Valitsemissektorile laekunud maksude ja sotsiaalmaksete kogutulu suurenes 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 345,1 miljoni euro võrra, tuues riigile sisse 5,2 miljardit eurot. Suurima osa maksutuludest moodustasid tootmis- ja impordimaksud (42%), mida laekus kokku 2,2 miljardit eurot ehk 11% rohkem kui varasemal aastal. Tulu- ja omandimaksu laekus üks miljard eurot (8% rohkem kui aasta varem), mis moodustas kogutulust viiendiku. Sotsiaalmakseid laekus riigile ligi 2 miljardit eurot ehk 3% rohkem kui aasta varem.
Keskvalitsuse kulutused ületasid 2011. aastal taas tulusid, kuigi defitsiiti jäädi vaid 0,7 miljoni euroga. Võrreldes varasema aastaga suurenes keskvalitsuse laenude maht 5%, võlakirjade maht aga vähenes 4%. Lõviosa keskvalitsuse võlast moodustavad just laenud (83%). Väliskapitali arvelt finantseeriti keskvalitsuse laenudest 55%.
Kohalike omavalitsuste sektoris kogunes tulusid 16,9 miljonit eurot rohkem kui tehti kulutusi. Kohalike omavalitsuste üldine võlatase jäi aastatagusega võrreldes samale tasemele, kuid laenude maht vähenes 4% ning võlakirjade maht, mis moodustab kolmveerandi selle sektori võlaportfellist, suurenes 8%.
Olulisimat rolli mängis koondeelarve ülejäägi saavutamisel taas sotsiaalkindlustusfondide sektor, mis kasvatas eelmisel aastal ülejäägi 147,7 miljoni euroni (kasv 79%). Sotsiaalkindlustusfondide võlg on teiste sektoritega võrreldes jätkuvalt väga väike ning seegi vähenes eelmise aastaga võrreldes. Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli 2011. aasta lõpus 965 miljonit eurot, kasvades varasema aastaga võrreldes protsendi võrra.
