Nende numbritega oleme jõudnud pea kriisieelsele - 2006. aasta tasemele. Maailma edukamad ja kõrgeima elustandardiga riigid on kõik suured eksportöörid [Luksemburg (teenused), Singapur, Hong Kong]. Taani, mis on pindalalt Eesti suurune ja mille elanikkond on neli korda suurem, ekspordib meist aga 10 korda rohkem. Selle võrdluse kohaselt oleks meil veel vähemalt kaks ja pool korda kasvada, kui tahame sama head elu, kui Taanis.

Kaubanduskoja ja Konjunktuuriinstituudi koostöös on sündinud põhjalik uuring takistustest, mis mõjutavad Eesti eksportööride. Selle põhjaliku aruande ja ka sektorite kaupa analüüsi leiate Koja veebilehelt, kuid mõned üldised järeldused tahaks tuua kõikide liikmeteni, vaatamata selle kas te ekspordite või mitte.

Esiteks, eksportööridel on mitmeid probleeme – uuring näitas, et olenevalt tegevusalast, ettevõtte suurusest, ekspordikogemusest ja omandisuhtest on takistused väga mitmekesised. Statistika analüüs näitab, et enamiku ekspordimahust pea kõikides sektorites annavad ettevõtted üle 20 töötajaga. Kui Eesti keskmine ettevõte on 9 töötajaga, siis on ilmselge, et ekspordipotentsiaali ja võimekuse tekkimiseks peab koostööd tegema vähemalt kolm keskmist ettevõtet. Koostöö puudumine ettevõtete ja ka ettevõtlusorganisatsioonide vahel tuli aga välja ühe suurima probleemina.

Samuti tõusis esile ettevõtjate endi poolt nimetatuna välisturgudel konkurentsiga hakkama saamine. Ehk siis on üsna kerge järeldada, et Eesti koduturg on liiga väike ja nõrga konkurentsiga, et meie ettevõtteid ette valmistada rahvusvaheliseks võistluseks. Meie ainus võimalus karastuda ja ka n-ö rasva koguda on välisturgudel. Koduturu toetavad seinad jäävad pikaajalise konkurentsivõime saavutamiseks nõrgaks.

Sektorist ja ettevõtte suurusest sõltumata joonistus uuringust välja probleem kvalifitseeritud tööjõu puudujäägist, mis käesoleva töötuse situatsiooni juures on üsna üllatav, kuid ettevõtjate nõudlus liinitööliste (masinaoperaatorite jt) ning insener-tehnilise personali järele on suur. Küsitlusele järgnenud ettevõtete intervjuude käigus oli pea igal ettevõttel täitmata töökohti. Näited, mida toodi inimeste tööle tulemise ja tulemata jätmise kohta on kohati lausa absurdsed. Töötukassa kommentaar antud küsimusele oli, et ettevõtjad peaks nendega rohkem koostööd tegema, tulema konsultatsioonile, leppima kokku inimeste ja nende koolitusvajaduses ning vajadusel kasutama palgakompensatsiooni toetusi.

Inimeste puudusest ei saa mööda vaadata ka juhtimise vaatepunktist. Vaid 31% eksportivatest ettevõtetest on tööl vähemalt üks täiskohaga ekspordi eest vastutav inimene. Ülejäänutes, eriti väiksemates, on kogu koormus tegevjuhi õlul. See on kindlasti vajalik ja võimalik kas eksporti alustades või uuele turule minnes, kuid pikaajaliselt tuleks müügi ja turunduse ülesanded delegeerida spetsialistidele. Selleks tuleb need spetsialistid välja koolitada ja varustada ka kontaktidega. Kontaktide puudumine ja vähene võrgustumine olid samuti ettevõtjate endi sõnul puuduseks.

Oma tugevusi ja konkurentsieeliseid nimetades rõhusid küsitlusele vastajad paindlikkusele ja kiirele reageerimisele, kõrgele kvaliteedile, oskusteabe olemasolule ja olemasoleva tööjõu professionaalsusele. Kuid rahvusvahelist pilti vaadates on selge, et need eelised pole unikaalsed, vaid pigem ikka üldse eeldused edukaks tegutsemiseks. Faktoreid nagu tootearendus, tarbijaeelistuste hea tundmine, turundusoskus ja intellektuaalne omand toodi välja harva, kuid just need on raskesti kopeeritavad oskused, mida eksportijad teadlikult arendama peaks.