„Muudatust on vaja eelkõige selleks, et teha seadused lihtsamaks ja selgemaks, nii et inimene ei peaks enam erinevate seaduste vahel seda õiget sätet otsima, millega täna paljud hädas on. Edaspidi oleks kõigil ühesugune regulatsioon ning ühes seaduses on kirjas kõik õigused ja kohustused. Ja tavakodanik ei pea enam otsima erinevaid seadusi ega kohtulahendeid – inimesed on võimelised ise oma elu korraldama ja see on oluline väärtus,“ selgitas Michal.
Eelnõu kohaselt muutub täna juba tegutsevates korteriühistute liikmete jaoks selle valitsemine läbipaistvamaks, kuid ei nõua juba hästi toimivatelt korteriühistutelt suuri muudatusi. Muudatused viiakse läbi korteriühisuste ja nende majade puhul, mille majandamine toimub praegu ühisuse vormis.
Seaduseelnõu kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Nende majade puhul, kus seaduse jõustumise ajaks korteriühistut pole ning mille majandamine toimub korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise seaduse alusel korteriühistu.
„See tähendab, et seaduse alusel loodavate ühistute korteriomanikud ei pea ühistu loomise eest maksma nõustamise eest tasu juristidele ega ka notaritasu ja riigilõivu kandeavalduse eest. Kuigi sisu peavad sellele n-ö juriidilisele kestale omanikud ise lisama, on see vajalik inimestele, kelle jaoks need juriidilised toimingud on seni liiga keerulised või kallid olnud. Ühiskond laiemalt võidab selgusest ja ühetaolisusest korteriga seotud küsimustes, “ ütles Michal.
Ühe olulise põhimõttena nägi justiitsminister ka seda, et korteriühistu tegevus muutub iga korteriomaniku jaoks läbipaistvaks.
„Nimelt on kavas anda igale korteriomanikule juurdepääs korteriühistu pangaandmetele. Sellega väheneb oht, et korteriühistu juhatus kuritarvitab korteriomanike usaldust, sest iga muudatus korteriühistu kontol on korteriomanikele nähtav. Selline kontrollivõimalus peaks tulevikus miinimumini viima ka paljuräägitud olukorrad, kus korteriühistu liige ei tea, mida tema ühistu juhatus rahaga teeb ja seetõttu saavad tekkida arusaamatused,“ selgitas Kristen Michal.
Et muudatused puudutavad laia ringi inimesi – ca 21 000 korteriomandi esemeks olevat kinnisasja ning ca 470 000 korteriomandit, siis on täna eelnõu koostajad planeerinud selle reformi ettevalmistamiseks aastaid ning uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse planeeritav jõustumisaeg oleks 1. jaanuar 2016. Lisaks kavatsetakse muudatuste tutvustamisel teha ministri sõnul koostööd erialaliitudega ning selle tutvustamiseks kohtuda lähiajal riigikogu korteriühistute toetusrühmaga.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus lisas, et kavandatava reformi tulemusena kaovad need segadused, mis praegu on tekkinud seoses korteriomanike ühisuse ja selle valitsejaga. „Kolmandate isikutega, näiteks maja remontiva ehitusettevõtjaga lepingu sõlmimisel tekitab praegune korteriomanike ühisus segadust, sest pole selge, kes ikkagi on lepingu pool, kas valitseja või korteriomanikud. Eelnõuga välja pakutav automaatselt moodustatav korteriühistu on oluliselt arusaadavam lepingupartner ja annab parema võimaluse oma maju korrastada.“
Selleks, et taoline korteriühistute loomine oleks üldse võimalik, viiakse kõigepealt läbi kinnistusraamatu ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmete võrdlemine ja korrastamine. Selle käigus selgitatakse välja, millise kortermaja jaoks on ühistu olemas ja kantakse need andmed kinnistusraamatusse. Praegu selline seos kinnistusraamatu ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri vahel puudub.
„Varasemast selgem regulatsioon on kehtestatud ka korteriühistu pankrotimenetluse kohta. Pankrotiavaldus tuleb kohtule esitada juhul, kui korteriühistu on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Pankroti tulemusena korteriühistut siiski ei likvideerita, vaid sisuliselt saneeritakse. See tähendab, et kohus kehtestab korteriühistule ise sellise majanduskava, mis tagab korteriühistu jätkusuutliku tegevuse. Sellega on kaitstud ka võimalike võlausaldajate õigused,“ sõnas Niklus.
Eelnõu arutati selle väljatöötamisele eelnevalt ka huvigruppidega, kes pidasid taolist reformi põhimõtteliselt vajalikuks. Teiste hulgas räägiti läbi Eesti Omanike Keskliiduga, Eesti Korteriühistute Liiduga, Eesti Juristide Liiduga, Eesti Pangaliiduga, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liiduga, aga samuti ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Justiitsministeerium
