Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuringu järgi ei säästa 19% Eesti elanikest ja 37% vastanuist ei osanud oma seisukohta öelda. "Ilmselt kuulub ka suur osa viimase vastuse valinutest tegelikult mittesäästjate hulka – see on lihtsalt pehmem viis öelda, et raha ei säästeta. Selliseid vastajaid leidus enim noorte, töötute ja väikseima sissetulekuga elanike hulgas," rääkis teabekeskuse juht Piret Suitsu.

Ta lisas, et mida kõrgem on pere sissetulek, seda levinum on säästmine ja suuremad on ka säästetavad summad. Keskmiselt säästetakse 12% pere sissetulekust. Reeglina jääb säästetav summa 1–10 protsendi vahele pere kuu sissetulekust – nii palju suudab säästa pea neljandik peredest. 11–20 protsenti kuu sissetulekust suudab säästa 10% ja enam kui viiendiku teenitust 11% peredest. Enim mittesäästjaid on madalaima sissetulekuga perede seas, kelle netosissetulek jääb alla 384 euro ehk 6000 krooni.

Uuring näitas, et säästjate maksekäitumine eristub keskmisest kõrgema maksedistsipliini ja kontrolli poolest. "Inimesed, kes raha kõrvale panevad, ei hiline maksetega ning pea pooled neist eelistavad arveid tasuda tähtajaks. Teine pool tasub arved kohe sissetuleku laekumisel. Selliseid säästjaid, kes maksetega sageli hilineksid, vastanute seas polnud," ütles Suitsu.

Tema sõnul on 16–29-aastaste noorte seas võrreldes teiste earühmadega kõige vähem mittesäästjaid. Samas on selles eagrupis siiski ka keskmisest enam neid, kes ei osanud vastust öelda. "See viitab sellele, et noored mõistavad säästmise tähtsust ning häbenevad mittesäästmist tunnistada. Seega võib tulemust hinnata positiivseks," lisas Suitsu.

"Mõneti üllatav on ka see, et mehed väärtustavad säästmist naistest enam. Ilmselt ootuspäraseks võib hinnata tõsiasja, et kõrgharidusega inimesed on usinamad säästjad," märkis Suitsu.

Möödunud aasta 11 kuu jooksul vähenes eraisikute laenuportfell 2,3% ning säästud pangaarvetel ja hoiustel kasvasid 3,9 protsenti. Nõnda oli eestimaalastel iga hoiustatud euro kohta laenusid 1,78 eurot, märkis pank oma teates.

Tänavu suurendab elanike säästumäära kogumispensioni teise samba sissemaksete taaskäivitumine. Eesti säästumäär on kasvanud 13,33 protsendini ja saavutas 2009. aastal Euroopa Liidu keskmise taseme ehk 13,4%, mis Swedbanki sõnul tähendab, et kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused on olnud väiksemad teenitud kogutulust.

Swedbanki teabekeskus viis uuringud läbi koostöös Eesti Konjunktuuriinstituudiga. Uuringud teostati telefoniintervjuudena 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike hulgas. Valim oli Eesti elanike suhtes esinduslik, mõlemas uuringus osales 800 inimest.

BNS