Näiteks ei tea rahandusministeerium siiani, kui palju raamatupidajaid
riigis kokku on, kuna iga ministeerium on enda ja oma hallatavate
asutuste jaoks üles ehitanud eraldi süsteemid, mis üksteisega ei sobi,
kirjutab ajaleht. Uuringu kohaselt kasutatakse korraga mitut lahendust,
mis ei ühti isegi ministeeriumi enda hallatavates asutustes.
"Raamatupidamine ja personaliarvestusega seotud töö on suures osas
paberil. Sageli domineerib väärtusarusaam, et kui sul on meili teel
saadetud dokument ja see on sisestatud dokumendihaldussüsteemi, siis on
tegemist elektroonse menetlusega," rääkis rahandusministeeriumi
haldusala asekantsler Marek Helm ajalehele. "Sellest saame rääkida
ainult siis, kui riigiasutus suudab andmeid vastu võtta masintöödeldaval
kujul ning erinevat infot sisestatakse süsteemidesse ainult üks kord.
Selles osas tuleb täna ikka Eestil kõvasti silmad maha lüüa võrreldes
näiteks Soome, Taani, Hollandi või teiste riikidega."
Tugiteenuste tsentraliseerimise projekti eesmärk on 2014. aastaks
vähendada raamatupidajate arvu riigiasutustes 40 protsenti ja hoida
kokku kulusid. 2009. aastal olid riigi kulud raamatupidamisele 1,03
miljonit eurot aastas ja 2010. aastal 1,1 miljonit eurot, eesmärk on
vähendada neid kulusid 2014. aastaks 0.62 miljoni euroni.
Eesti Päevaleht kirjutab, et riigiasutuste tugisüsteemide liitmisele on
tugev vastuseis. Näiteks viitasid majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium ning riigikantselei vastuolule
infoühiskonna arengukava põhimõtetega ja peavad olulisemaks jätkata
eraldi rajatud süsteemide arendamist.
BNS
