Pikaajaliselt aitab 2000. aastal kehtima hakanud ettevõtete maksustamise süsteem kasvatada SKP-d 3% enam kui alternatiivses stsenaariumis, ütles Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadur Jaanika Meriküll neljapäeval rahandusministeeriumis uuringu tulemusi tutvustades.

Lisaks reformi eel püsitatud eesmärkidele kasvatada investeeringute mahtu ja muuta majandust läbipaistvamaks on aidanud ettevõtete reinvesteeritava kasumi tulumaksust vabastamine ettevõtetel koguda likviidseid varasid, mis on aidanud neil kriisi paremini üle elada, selgus uuringust.

"Kuigi 12 aastat tagasi ei oodanud keegi sellist majanduslangust, tõestab uuring, et loodud süsteem oli ettevõtetele suur leevendus kriisi üleelamiseks," kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

Teoreetilisel mudelil teostatud kõik simulatsioonid kokku viitavad, et reformi tulemusel kasvas kapitali maht majanduses 6–11,2 protsenti enam, tarbimine 0,5–2,7% enam ja SKP 1,9–4,9% enam. Sealhulgas põhistsenaariumis kasvas maksureformi tulemusel Eestis kapitali maht 9,1%, tarbimine 1,4% ning SKP 2,9%.

Reformi võimaliku mõju määramiseks loodi neoklassikaline makroökonoomiline mudel, millega simuleeriti kahte stsenaariumit. Esimeses stsenaariumi järgi oleksid jäänud maksumäärad 2000. aasta eelsele tasemele, nii et reinvesteeringute ja üksikisiku tulumaksu määr oleksid võrdselt 26 protsenti. Teise stsenaariumi järgi oleks üksikisiku tulumaksumäär jäänud muutumatuks, kuid reinvesteeringute maksumäär oleks null nagu praegu.

"See on pikaajaliste tasakaaluseisundite võrdlus," kommenteeris Meriküll.

Tema sõnul olnuks agregeeritud makroandmete põhjal sama hästi kui võimatu ettevõtete tulumaksu muutuse mõju majandusele hinnata, kuna makromajanduslikke andmeid mõjutab liiga suur hulk tegureid. Samuti oleks olnud ettevõtete majandustulemuste põhjal sama hästi kui võimatu mõju majanduskasvule hinnata.

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Risto Kaarna selgitas, et uuringu andmeil on maksureformi mõju maksulaekumisele keskpikal perioodil aastail 2000–2008 olnud neutraalne. "Mõju riigieelarvele oli pigem nullilähedane," ütles Kaarna.

Lühiajalises perspektiivis vaadates korrastusid Kaarna sõnul aastail 2000–2001 ettevõtete majandusaasta aruanded. Ettevõtted hakkasid uuringu järgi kasumeid kajastama tõesemalt, mis aitas neid nii välisinvesteeringute kaasamisel kui ka parandas nende laenuvõimekust.

"Selle seadusega võeti esimest korda kontrolli alla rahade kantimine ettevõtetest välja," ütles Ligi. Tema sõnul kadus vajadus kasumit varjata.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Siim Raie sõnul on reformi üks põhilisi mõjusid olnud igapäevaste raamatupidamispraktikate muutus. "On vähe riike, kus ettevõtetel pole mingit motivatsiooni oma majandustulemusi – kuidas seda nüüd öeldagi – interpreteerida," ütles Raie.

Eestiga sarnast ettevõtete tulumaksu süsteemi kasutab maailmas ainult üks teine riik, nimelt Makedoonia.

Raie sõnul on 78% uuringus küsitletud ettevõtetest praeguse maksusüsteemiga väga rahul või rahul. Samuti eelistab 79% küsitletud ettevõtetest süsteemi jätkumist. Raie sõnul on ettevõtete seisukohalt oluline maksusüsteemi stabiilsus. "Oleme õigesse punkti jõudnud, peaksime nii jätkama," kommenteeris Raie. Maksusüsteemi muutumise tehingukulu oleks hiiglasuur nii riigile kui ka ettevõtetele, ütles Raie. Siiski on tema sõnul tarvilik maksusüsteemi poleerida, üksikasjades parandada.

Uuringu järgi kasvasid tulumaksureformi mõjul investeeringute mahud, kuid nende struktuur jäi samaks. Otsus, millesse investeerida, ei muutunud. "Kui sooviti osta arvutit, osteti parem arvuti. Kui sooviti tootmisseadmeid, siis osteti võimsamad seadmed," kommenteeris Meriküll ettevõtete küsitluse tulemusi.

Reform avaldas positiivset mõju ka tootlikkusele ning majanduskasvule. Väiksemate ettevõtete puhul oli märgata olulist investeeringute kasvu, mis aga ei väljendunud tootlikkuse kasvus.

Analüüsiti 20.000–30.000 Baltimaade ettevõtte andmeid äriregistritest, hõlmates 45% Eesti ettevõtetest, 10% Läti ettevõtetest ja 2%. Reformi makromajanduslikku mõju mõõdeti teoreetilise mudel abil ning mõju maksulaekumisele äriregistri, maksu- ja tolliamet ning statistikaameti andmete põhjal.

BNS