«Kui me ise ütleme, et see või teine vastutab, siis see nõrgendab meie positsiooni kohtuvaidluses kindlustusseltsiga,» sõnas valitsusjuht.
«Selles suhtes väga huvitava mõjuga avaldus peaministrilt,» lausus Lextali vandeadvokaat Oliver Nääs. Ent tema hinnangul juhtumi lahendamise mõttes ei ole see ikkagi õige.
Riigi toimimise seisukohalt, sellise kahju tekkimise puhul võivad tekkida mõned süüteo tunnused, siis kahtlemata tuleb seda uurida ja selgitada välja kõik asjaolud,
selgitas Nääs ja täiendas, et kui keegi vastutab, siis tuleb see isik ka vastutama panna.
«Kui riigil on aga kavalad huvid sellega, siis ei tohiks kõrvale kalduda põhimõtetes, mis on ka seaduses reglementeeritud,» lausus Nääs.
Ta kirjeldas, et kodaniku vaatenurgast tekitab selline avaldus masendava ebaõiglustunde. Vandeadvokaat meenutas Estonian Airi kaasust, millega tekib küsimus, kas Eesti õigusriik ikka toimib nii nagu vaja. «Kohati jääb mulje, et riik pigistab ennast puudutavates asjades silma kinni seal, kus erasektoris tegutsedes oleks kodanikud juba ilmselt plate peale sattunud,» rääkis Nääs.
«Mina advokaadina ei tea asjaolusid, aga see kõik tundub mulle kummaline,» lausus Levini vandeadvokaat Paul Keres.
Ta selgitas, et kindlustusandja võiks kaaluda kahju hüvitamise otsuse tegemisel peaministri öeldut. «Sellepärast, et kahjukindlustuse puhul on alati see, et kuivõrd suurel määral kindlustatud isik aitas kaasa kahju tekkimise riskile,» täiendas Keres.
«Kui peaminister ütleb: «Jah, selline isik võib olla olemas, me teame, kes ta on, aga me seda öelda ei taha, sest kindlustusandja kasutaks seda ära.» Ma ei oleks üllatunud, kui vastastiim seda asjaolu arvestab,» rääkis Keres.
