Nädal varem ütles keskpanga president Mario Draghi Londonis peetud kõnes, et Euroopa Keskpank teeb euro päästmiseks kõik ja sellest piisab ehk teisisõnu keskpangal on piisavalt vahendeid ja mandaati võlakriisile lõpu tegemiseks. Turud tõlgendasid presidendi sõnu nii, et keskpank toob suure tankirusika välja kohe.
Termini tankirusikas (bazooka) võttis kasutusele ütles USA endine rahandusminister Henry (Hank) Paulson 2008. aasta suvel Senati panganduskomitee ees esinedes, kui ta taotles rahvaesindajatelt raha riigi osalusega kinnisvaratagatisettevõtete Fannie Mae ja Freddie Maci laenude garanteerimiseks ning neisse vajadusel lisakapitali süstimiseks.
“Kui sul on tankirusikas (bazooka) taskus ja inimesed teavad seda, siis tõenäoliselt ei tule sul seda mitte kunagi kasutada,” ütles Paulson.
Tankirusikaks on peetud ka Euroopa päästefonde – Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) – kuid paraku pole need turgude rahustamiseks piisavalt suured.
Turud usuvad, et ainsaks reaalseks jõuks, kellel on piisavaid vahendeid (tankirusikas on piisavalt suur) kriisi peatamiseks, on Euroopa Keskpank ning paljud olid kindad, et möödunud neljapäeval toimunud koosoleku tulemusena hakkab keskpank kohe tegutsema, aga võta näpust. Pärast nõukogu koosolekut toimunud pressikonverentsil andis Draghi küll mõista, et keskpank valmistub massiliselt Itaalia ja Hispaania võlakirju ostma, aga see toimub hiljem, mõne nädala või isegi mõne kuu pärast ning need tugiostud on tingimuslikud. See, mida öeldi pressikonverentsil turgudele ei meeldinud ja börsid läksid langusesse.
Reedel oli olukord aga vastupidine –Euroopa börsid tegid tugeva tõusu ning sama tegi Wall Street.
“Paljud hindasid ümber, mida Draghi eile ütles,” sõnas reedel Reutersile Saksamaa suurpanga Commerzbank valuutastrateeg Lutz Karpowitz. “On väga raske uskuda, et nad tegelikult turgudele ei sekku,” lisas ta.
Siit tulenebki oluline järeldus, mida väikeinvestorid peaksid silmas pidama. Kuna kauplejate/spekulantide jaoks on väga oluline kiirus, siis kiputakse tihtipeale üle reageerima. Eriti siis kui mingid makromajandus- või ettevõtete majandustulemused ei vasta ootustele. Turgude esimene reaktsioon tulebki reeglina esimestest numbritest ja börsiteadete pealkirjadest (muuseas Bloombergil olevat mitusada ajakirjanikku, kes teevad üherealisi uudiseid börsi- ja pressiteadete pealkirjadest, konkreetsetest numbrites ja neis sisalduvatest olulistest lausetest ja tsitaatidest), mis nende pealkirjade või numbrite taga on selgub hiljem, kui on möödunud veidi aega ka süvenemiseks.
Nii juhtubki väga tihti, et turgude esimesele reaktsioonile võib mõne minuti, tunni, päeva, teinekord isegi mitme päeva pärast järgneda risti vastupidine reaktsioon. Väikeinvestoritel pole mõtet ja tegelikult isegi võimalik neid lühiajalisi reaktsioone järgida, mistõttu ei tasu neist väga ka erutuda. Analüütikute ootused ja reaalne elu ei pruugi alati kokku langeda.
Eelmine nädal oli turgude jaoks küllaltki hea. USA aktsiaturgudel oli juba neljas, Euroopa turgudel juba üheksas järjestikune tõusunädal, kirjutab Bloomberg.
Tallinna börsiindeks OMXT kosus nädalaga 3,23 protsenti 663,37 punktini, mis on indeksi suurim nädalane tõus alates veebruarist.
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
