Eestis oli 2011. aastal 5000 kaardipettust ühtekokku 900 000 euro väärtuses, üle 40 protsendil juhtudest oli tegemist internetimaksetega.
Pettustest 39 protsenti pandi toime pangaautomaatides ja 19 protsenti kaardimakseterminalides, kus enamasti kasutati võltsitud pangakaarte, vaid viiel protsendil neist juhtudest kasutati varastatud või kaotatud kaarti, teatas Eesti Pank.
Eestis välja antud 1000 pangakaardist umbes kolm olid seotud pettusega ja 1000 elaniku kohta oli ligi neli pettusejuhtumit aastas, see jääb märkimisväärselt alla ühtses euromakstete piirkonna (SEPA) keskmisele, mis on 11 pettusejuhtumit 1000 pangakaardi kohta ja 15 pettusejuhtumit 1000 inimese kohta, kommenteeris Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Airi Uboaid.
Ühtses euromaksete piirkonnas kahanes kaardipettuste arv tunamullu 6,4 protsenti kaheksale miljonile tehingule, tegemist on viie aasta väikseima tulemusega, selgub Euroopa Keskpanga kaardipettuste raportist.
SEPA ala kaardipettuste käive ulatus miljardi euroni.
Euroopas suurima osa ehk 56 protsenti pettuste väärtusest moodustasid tehingud, kus kaarti füüsilisel kujul ei kasutatud ehk maksti interneti vahendusel; neljandiku ulatuses oli tegemist kaardimakseterminalide pettuste ja viiendiku ulatuses pangaautomaatide pettustega.
