Riigikogu rahanduskomisjoni ametnik selgitas, et Keskerakond esitas fraktsioonina 12 muudatusettepanekut ja sotsiaaldemokraadid fraktsioonina ühe suure, mitmest osast koosneva muudatusettepaneku. Ülejäänud 12 sotside ettepanekut tulid faktsiooni liikmetest moodustatud gruppide poolt.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et muudatusettepanekutega pööratakse erilist tähelepanu hariduse, omavalitsuste ning lastega seotud kitsaskohtadele. "Parandustega soovime leevendada olukorda, kus kasvav inflatsioon on märgatavalt vähendanud inimeste toimetulekut."

Õpetajate palgatõusuks soovib Keskerakond planeerida 34,5 miljonit eurot. Soojusenergia käibemaksu tahaks Keskerakond langetada 20%-lt üheksale protsendile. See läheks maksma 18 miljonit eurot.

Keskerakond tahaks tõsta ka omavalitsustele laekuva tulumaksuosa tagasi 11,93%-le, milleks kuluks 29,1 miljonit eurot. Erakond soovib rahastada täiendavalt tasuta koolilõunaid 10,1 miljoni euro ulatuses ning katta lasteaedades 13,2 miljoni euro eest toidukulusid. Lasteaia kohtade loomiseks sooviks fraktsioon eraldada 25,5 miljonit eurot.

Samuti soovib Keskerakond suunata 16,7 miljonit eurot täiendavaks pensionitõusuks.

Oma muudatusettepanekute rahastamisallikaks pakkus Keskerakond välja astmelise tulumaksu sisseviimise.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas ütles neljapäeval BNS-ile, et komisjoni poolt ei ole praeguses faasis muudatusettepanekuid oodata. Tema sõnul on komisjonil muudatusettepanekuid võimalik teha kuni sisuliselt viimase hetkeni. Eelarve puhul saab muudatusettepanekuid esitada nii teisel kui kolmandal lugemisel.

Rõivase sõnul on oluline, et opositsiooni ettepanekutel ei oleks ainult head eesmärgid kuhu raha suunata, vaid neil oleks ka realistlikud ja asjakohased katteallikad. Järgmisel nädalal algavad rahanduskomisjonis muudatusettepanekute arutelud.

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis eelmisel kolmapäeval riigikogus esimese lugemise. Riigieelarve tuleva aasta tuludeks on planeeritud 6,1 miljardit eurot ja nende kasvuks on seega 8,9 protsenti. Kuludeks on kavandatud 6,57 miljardit eurot ja nende kasvuks 11 protsenti.

Valitsussektori eelarve on tuleval aastal nominaalselt 2,1 protsendi ulatuses sisemajanduse koguproduktist (SKP) puudujäärgis, kuid eesmärgi järgi peaks see ülejääki jõudma 2013. aastal. Tuleval aastal tekitavad puudujääki süsinikdioksiidi ühikute müügist saadud tulude investeerimine ja pensioni teise samba riigipoolsete maksete täielik taastamine.

Puudujääki kavatseb riik katta reservide arvel. Laenu kasutamine oleks praegust laenuturu olukorda arvestades ebamõistlik, ütles rahandusminister Jürgen Ligi möödunud nädalal eelarvet tutvustades. Tema sõnul põhineb eelarve konservatiivsel majandusprognoosil, mis ootab tuleva aasta Eesti majanduskasvuks kolme protsenti.

BNS